september 18, 2012

september 05, 2012

Abraham Lincoln: Vampire Hunter 3D (2012)

Autor: | Aeg: september 05, 2012 | Lisa kommentaar (0)

Kes oleks võinud eales ette näha, et täiskohaga töötamine kinos käimisele ja postituste kirjutamisele pärssivalt mõjuda võib. Limiteeritud aja ja Tartu kinomenüü piires peab lihtsalt igast sobivast võimalusest kinni haarama. Isegi kui film on nii jabura süžee ja pealkirjaga nagu Abraham Lincoln: Vampire Hunter 3D. Ja kurat, kus mul on hea meel, et seda nägema juhtusin!

Miksimine on moes. Kõigepealt pandi kauboid ja tulnukad kokku ning tulemus tuli päris kehv. Veidi hiljem saadeti natsid kuule ja selle seikluse meelelahutuslik väärtus oli juba hulga kõrgem. Nüüd tuli üks tore poiss järjekordsele briljantse idee peale - hei, aga võtaks äkki mõne kuulsa ajaloolise figuuri nagu Abraham Lincoln ja paneme ta vampiiridega võitlema! Mõeldud-tehtud. Tegijaks siinkohal Timur Bekmambetov, kes on suutnud ühte oma varasemasse põnevikku isegi Angelina Jolie ja Morgan Freemani ära rääkida. Pole ilmselt väga papist poiss.

Kogu kontseptsioon on täiesti loll absurd, aga märuli vaatemängulisus võttis suu kõrvuni. Puhas rõõm oli jälgida võitlusi kõrbemaastikel, liikuvatel objektidel ja ohtlikel servadel, aegluubis veri lendamas vaatajale silma ja suhu. Isegi Guy Ritchie võiks Bekmambetovi juurde täiendkoolitusele minna. 3D, muide, teeb kogemust kõvasti paremaks.

Algselt tekkis küsimus, kas Lincolni karakter on lihtsalt loterii korras kõigi castingul osalejate seast valitud, aga mida minutid edasi, seda paremini ta esmapilgul olematu karisma löögile sai. Mu kõhutunne ütleb, et antud härral saab Hollywoodis minekut olema ja võime teda varsti ehk isegi kaalukamates rollides näha. Groteskse välimusega vampiirid olid aga kena vaheldus kõigele humaniseeritule, mis hetkel ülimalt popilt uksest ja aknast sisse voolab.

Antud film võiks südant soojendada eelkõige Iron Sky fännidel ja üleüldse kõigil, kes ilusti tehtud materdamisi hindavad. Tõsihingelistel ajaloolastel vast väga selle "teosega" asja ei ole.

Hinnang: 7/10
Pure fun!

august 22, 2012

The Intouchables (2011)

Autor: | Aeg: august 22, 2012 | Lisa kommentaar (0)

Keegi on öelnud, et Shawshank Redemption on IMDb Top 250 nimekirjas esimene film mitte tingimata sellepärast, et see on nii hea, vaid sellest on lihtsalt väga keeruline leida midagi, mis ei meeldi. The Intouchablesiga on peaaegu sama lugu. Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kellele see film ei meeldinud. Veelgi enam, jääb mulje, et pea 100% äravaadanutest on ühel meelel - tegemist on ühe igati mõnusa ja värskendava filmiga.

Muidugi jätkub ka neid, kes vägisi tahaks leida midagi, mis vastu hakkaks. Jube lihtne on postrile ja sisututvustusele peale vaadata - rikas õnnetuse tagajärjel halvatuks jäänud valge mees võtab vaese paneelmajaneegri endale hooldajaks - ja pikemalt mõtlemata ülbe mühatuse saatel selle "järjekordseks lolliks multikulti propagandaks" tituleerida. Aga uskuge või mitte, antud film oskab sellist stampkuvandit väga edukalt vältida.

Tahes-tahtmatult tekib peas võrdlus Mar adentro-ga. Mõlemad tõsilool põhinevad, mõlemad kvadripleegiaga meestest, kelle hooldajad nende ellu rõõmu tuua püüavad. Siinkohal aga saavadki sarnasused otsa. Kui Mar adentro peategelase Ramon Sampedro ängistus oli väga ilmne ja kogu filmi toon sihilikult rusuv, siis The Intouchables läheb täiesti vastupidist teed. Halvatud miljonär Philippe'i (François Cluzet) meeleheide on salgamatult tema igapäevane isiklik põrgu, kuid samas on see palju delikaatsemalt aimatav, jättes vaatajale võimaluse ise mõista ja järeldusi teha. Stereotüübid keerab pea peale igasuguse töökogemuseta Driss (Omar Sy), kes ei tule algselt selle pealegi, et vanahärrat adekvaatselt hooldada, kuid ometigi õnnestub taktitundetul ja tahumatul noormehel temasse uut elurõõmu süstida.

Filmi suurim võlu seisneb võimes esitada ääretult kurbi seiku käsikäes soojuse ja positiivsusega. Pannes naerma, kui võiks nutta, naeratama, kui selleks ei ole justkui üldse põhjust ja võttes süngest stseenist välja pinge, mis ebamugavat survet tekitab. Kahtlemata üks säravamaid filmielamusi selles kinoaastas.

Hinnang: 9/10
Film, mida julgen pea eranditult kõigile soovitada.

august 18, 2012

tARTuFF 2012 filmid

Autor: | Aeg: august 18, 2012 | Lisa kommentaar (0)
10/10
9/10
8/10
7/10
6/10
5/10
4/10

august 08, 2012

tARTuFF 2012

Autor: | Aeg: august 08, 2012 | Lisa kommentaar (0)

tARTuFFi nädal on käes! Selleaastane programm on täiesti fantastiline! Kõik Raekoja platsi filmid on tasuta, pane end vaid vihmakindlalt ja soojalt riidesse ja naudi tähistaeva all Eesti kõige mõnusamat vabaõhukino!

Mitmed head filmid on juba ära näidatud ja kui Sa ei ole siiani veel festivalile jõudnud, siis nüüd on viimane aeg end välja ajada, sest õnneks on mitmed head filmid veel tulemas!  

Minu eelmise aasta tARTuFFipostitus asub siin:
http://filmigurmaan.blogspot.com/2011/08/tartuff-2011.html

Joonas tutvustab põhjalikumalt tänavusi filme:
http://filmijutt.blogspot.com/2012/08/tartuffi-soovitusi.html

august 07, 2012

Ted (2012)

Autor: | Aeg: august 07, 2012 | Lisa kommentaar (0)

90ndate soundtrack. Lumine neighbourhood. Jõuluehteis maja. Kaamera suumib helikopterivaatest aina lähemale ja hüppab väikese poisi lähivaatele. Mul juba korraks jõnksatab sees tuttav tunne, justkui algaks mõni Home Alone osa. Aga ei ole too poiss Macaulay Culkin, on hoopis Mark Wahlbergi lapsepõlveversioon, kes saab järgmise paari filmiminuti jooksul jõulukingiks suure nunnu kaisukaru. Üks pisike südamest soovitud soov, väike sutsakas jõulumaagiat ja karu ärkab otseloomulikult ellu. Erinevalt paljudest teistest sarnase süžeega filmidest, jääbki lelu rääkima ja liigutama, kasvab koos poisiga täiskasvanuks ja saab hästi hoitud saladuse asemel täiesti avalikult elu24 staari tasemel pseudokuulsuseks.

Suvine kinomenüü on lihtsalt nii kesine, et tuleb kiita neid väheseid filme, mis on kiitmist ja vaatamist väärt. Režissöör Seth MacFarlane läheb rahulikult tuttavat teed pidi edasi, teades et ropud naljad ja viited poppkultuurile toovad võidu koju. Kes naerab silmad märjaks, kes muigab ühe suupoolega. Isiklikult imponeeris mulle pigem kogu lugu tervikuna. Kuigi ma ei oska päris täpselt näppu peale panna, oli Ted-is mingi läbiv südamlikkuse noot sees. Piisavalt tugev, et saaks filmile tagasi mõelda ja tuleks meelde täiesti mittemidagiütlev ja samas kõige otsesemalt määratlev "tore oli" emotsioon.

Hinnang: 6/10
Tore!

august 01, 2012

Cosmopolis (2012)

Autor: | Aeg: august 01, 2012 | Kommentaarid (8)

Esiteks, fuck you, Cronenberg!

Teiseks, nii tohutult käpardlikku ja vigast tõlget pole ma veel varem kohanud. Ja seda filmi juures, mis toetub 99,99% dialoogile. Lausa nii vihaseks ajas, et esimest korda elus tekkis tahtmine raha tagasi küsida.


Hinnang: 0/10
© Eveli filmiblogi is powered by Blogger | Author: Eveli Pung (evelipung@gmail.com) | Template designed by Josh Peterson