Autor: Eveli
| Aeg: september 15, 2011
| Lisa kommentaar (0)
Eelmine postitus
Kauboid ja tulnukad on sci-fi actionfilm tulnukatest, kes maabuvad 19.sajandil Arizona väikelinna eesmärgiga inimesi tundma õppida ja lõpuks maa vallutada. Kui tulnukad pooled linnaelanikud röövivad, peavad kohalik lindprii Jake Lonergan (Daniel Craig) ja suurkarjapidaja Dolarhyde (Harrison Ford) oma jõud ühendama, et ühiselt vaenlastele vastu astuda. Sealjuures on neile abiks Lonergani jõuk, kohalikud indiaanlased ja külaelanikud, kelle seast tõuseb esile kaunis Ella (Olivia Wilde).
Niisiis, tegelik lugu. Keset wild wild westi ärkab müstiline mees, kes ei mäleta tutkit. Tema käe ümber on mingi müstiline asi, mis ei tule ära. Tüüp läheb kohalikku kaevanduskülakesse, kus kõik esitavad talle palju küsimusi, millele ta vastata ei oska. Baaris läheneb talle müstiline naine, kes on...müstiline. Ka tema esitab palju küsimusi. Vahepeal käivad müstilised flashbackid mingist teisest naisest, kes on kuidagi meie peategelasega seotud, aga kuidas - ei tea. Natuke aega hiljem hakkavad juhtuma müstilised sündmused, mida keegi seletada ei oska. Nimel lendavad mingid teraselukad küla kohale, pommitavad selle peaaegu maatasa ja tõmbavad konksudega pooled elanikud oma ufoshipidesse. Peale seda lepivad kõik vanad vihavaenlased ära, hakkavad üksteist müstiliselt kiiresti usaldama ja voilà, tulnukatenottimine võib alata!
Kuidas ma nüüd ütlen. Mitte, et Daniel Craigi tagumik cowboy riietes fantastiliselt hea välja ei näinud või oleks Harrison Fordi näitlemisel midagi viga, aga....puudu jäi midagi. Kauboid ja tulnukad kokku miksida on päris huvitav idee ja sellega annaks teha midagi palju paremat, kui panna Olivia Wilde paatoslikult kaugusesse vaatama ja deklameerima "meil on üks eelis nende ees - nad alahindavad meid!", mida saadab ilmselgelt orkestraalne "ta-ütles-just-midagi-väga-mõjuvat" soundtrack. Kuidagi...kuidagi cheesy.
Tulnukad ega nende varustus ei teinud minu visual extravaganza meele jaoks ka midagi. Olid rõvedad elukad, kes tulekski viimseni maha nottida, paras neile, eksole. Kui aga üldiselt efektidest rääkida, siis need olid küll ägedad, aga filmist jääb mulje, et tol ajal ei kehtinud paljude moodsate seaduste kõrval ka füüsikaseadused. Mitte et ma nüüd hull füüsik-matemaatik-loogik oleks, aga obvious things are kinda obvious.
Kuna ma ei taha sellele filmile ülekohtuselt liiga ka teha, siis olgu öeldud, et otseselt igav ei hakanud ja kaks naljakohta olid samuti funny as hell. Kogemata ühte kõrvalosasse sattunud Paul Dano oli mõnus nagu alati ja plusspunktiväärilisi üllatajaid teisigi. Paraku nemad üksi ei päästa ja lõppskoor jääb ikkagi suhteliselt tagasihoidlikuks.
Niisiis, tegelik lugu. Keset wild wild westi ärkab müstiline mees, kes ei mäleta tutkit. Tema käe ümber on mingi müstiline asi, mis ei tule ära. Tüüp läheb kohalikku kaevanduskülakesse, kus kõik esitavad talle palju küsimusi, millele ta vastata ei oska. Baaris läheneb talle müstiline naine, kes on...müstiline. Ka tema esitab palju küsimusi. Vahepeal käivad müstilised flashbackid mingist teisest naisest, kes on kuidagi meie peategelasega seotud, aga kuidas - ei tea. Natuke aega hiljem hakkavad juhtuma müstilised sündmused, mida keegi seletada ei oska. Nimel lendavad mingid teraselukad küla kohale, pommitavad selle peaaegu maatasa ja tõmbavad konksudega pooled elanikud oma ufoshipidesse. Peale seda lepivad kõik vanad vihavaenlased ära, hakkavad üksteist müstiliselt kiiresti usaldama ja voilà, tulnukatenottimine võib alata!
Kuidas ma nüüd ütlen. Mitte, et Daniel Craigi tagumik cowboy riietes fantastiliselt hea välja ei näinud või oleks Harrison Fordi näitlemisel midagi viga, aga....puudu jäi midagi. Kauboid ja tulnukad kokku miksida on päris huvitav idee ja sellega annaks teha midagi palju paremat, kui panna Olivia Wilde paatoslikult kaugusesse vaatama ja deklameerima "meil on üks eelis nende ees - nad alahindavad meid!", mida saadab ilmselgelt orkestraalne "ta-ütles-just-midagi-väga-mõjuvat" soundtrack. Kuidagi...kuidagi cheesy.
Tulnukad ega nende varustus ei teinud minu visual extravaganza meele jaoks ka midagi. Olid rõvedad elukad, kes tulekski viimseni maha nottida, paras neile, eksole. Kui aga üldiselt efektidest rääkida, siis need olid küll ägedad, aga filmist jääb mulje, et tol ajal ei kehtinud paljude moodsate seaduste kõrval ka füüsikaseadused. Mitte et ma nüüd hull füüsik-matemaatik-loogik oleks, aga obvious things are kinda obvious.
Kuna ma ei taha sellele filmile ülekohtuselt liiga ka teha, siis olgu öeldud, et otseselt igav ei hakanud ja kaks naljakohta olid samuti funny as hell. Kogemata ühte kõrvalosasse sattunud Paul Dano oli mõnus nagu alati ja plusspunktiväärilisi üllatajaid teisigi. Paraku nemad üksi ei päästa ja lõppskoor jääb ikkagi suhteliselt tagasihoidlikuks.
Hinnang: 5.5/10
Ära vaadata võib ikka, aga kas just kinopileti raha eest...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar