mai 24, 2012

The Avengers (2012)

Autor: | Aeg: mai 24, 2012 | Lisa kommentaar (0)


Marveli matemaatika on midagi hämmastusväärset. Captain America oli kehv, Thor nii uskumatult halb, et lausa pöördesse ajas, Hulk meh ja ainuke, kes vähegi kangelaste reputatsiooni päästis, oli Iron Man. Aga kui nüüd summeerime kõik need erinevad tegelased ühte filmi nimega Avengers, siis raske uskuda, aga...tulemus on hea!

Avengersi cast oskab meinstriimi televisiooni ja kinoga kursis olijal päris korralikult aju segadusse ajada. War Horse-ist tuttav südamlik hobusesõber ja auväärsuse maaletooja Tom Hiddleston võtab psühhopaadist maailmavallutaja Loki positsiooni. We Bought a Zoo-s loomi nunnutanud Scarlett Johansson murrab hoopis jalgadega pahade meeste päid Musta Lese rollis. Neljandas Võimatus Missioonis Tom Cruise-i elu hinnaga kaitsnud Jeremy Renner läheb esimese 20 sekundiga kurjuse poolele üle ja How I Met Your Motheris lastesaamis- ja pereloomisprobleeme arutanud Cobie Smulders lippab siin ringi hoopis ülikitsas ja seksikas vormikostüümis.

Armas külapoiss, ära muretse, ma hoolitsen su kalli obese eest.

Aga olgu. Esimene segadus on lahtunud ja aju saab mõne aja peale ümber programmeeritud. Lugu läheb tegelikult igivana valemi järgi. Saab õilsal eesmärgil kokku kari alfaisaseid, kes on sunnitud üksteisega arvestama ja koostööd tegema. Ainult, et seekord on mängus kohe eriti alfad isased, kelle jaoks peaks kreeka tähestikus lausa mingi erimärk olema. Nojah, mis te arvate, kui libedalt selline ühisettevõtmine selliste tüüpidega läheb?

Paraku on eelnevalt kohale saabunud endine beetaisane, kes on pähe võtnud idee, et tema ongi kogu kreeka tähestik, kuu ja päike, hirm, võim ja viha. No mida sa ikka teed sellise hulluga, kes omab plaani terve maailm õhku lasta ja inimrass praktiliselt hävitada. Ei jää midagi muud üle kui oma ego kokku pakkida ja mingi ühine pingutus ette võtta, et rahu ja rõõm taastada.

Panen su hobuse põlema.

Kui psühhopaadilt ilusti küsida, et palun ära riku maailma ära, siis ilmselgelt ei ole see kuigivõrd tulemuslik. Nii järgnebki eeskujulik madin. Ja too madin, isegi naiselikust perspektiivist vaadates, on ikka väga vinge. Silm puhkab kui hooned pooleks siristatakse ja autod kukerpallitama saadetakse. Tolmu lendab ja heliefektidega ei koonerdata. 3D, kurat, oli jälle niiiii tohutult pime, aga vähemalt mingeid detaile eristas ja üldemotsiooni ei suutnud see ära rikkuda.

Kõige suuremaks väärtuseks pean Avengersi juures ikkagi Joss Whedoni stsenaariumi. Pooled naljakad kohad on üles ehitatud puhtatõulise loogika kasutamisele ja olgem ausad, loogikat kohtab tänapäevase Hollywoodi produktsioonides harvemini kui kuuvarjutusi. Nii ongi selline praktika viinud olukorda, kus juba kõige lihtsamate seaduspärasuste arvestamine võidab vaatajate südamed ja pikaajalise poolehoiu.

Tundub, et Joss Whedon ongi selle filmi kõige suurem superkangelane. Ootan huviga, millise projekti raames ta järgmine kord maailma päästma asub.

Hinnang: 9/10
Superkangelaste skaalal superfilm.

mai 19, 2012

Salmon Fishing in the Yemen (2011)

Autor: | Aeg: mai 19, 2012 | Lisa kommentaar (0)


Ka kõige peenem sõel laseb mõnikord märkamatult läbi midagi olulist. Lõhepüük Jeemenis on film, millest ma ei olnud varem midagi kuulnud. Isegi selle trailer jäi Prometheuse ja tumedate varjude-rüütlite kõrval nägemata. Sattusin kinno puhtjuhuslikult-täiskogemata ning peaaegu ei oleks seda postitust kirjutama hakanud, aga mõtlesin ümber. Lõhepüük Jeemenis väärib siiski tähelepanu.

Harriet (Emily Blunt) on udupeene nimega firma konsultant ja Alfred (Ewan McGregor) kerge Aspergeri sündroomiga kalastusekspert, kes on täiesti rahul oma vaikse eluga loodusajakirja artikleid kirjutades. Ühel päeval tuleb Harrieti kliendile šeik Muhammedile idee rajada kodupaika Jeemenisse veetrassid lõhepüügiks ja -kasvatamiseks. Kuna härra on harjunud kõiki oma ideid rahanumbrile ja pöörasusele vaatamata ellu viima, käivitub suurejooneline operatsioon lõhede migreerimiseks kõrbealale, kus taolise ürituse õnnestumise võimalus on ülimalt ebatõenäoline. Ettevõtmine ajab tagajalgadele nii Briti peaministri, ministeeriumite kalastusosakonnad kui ka riigi palgal oleva meediaeksperdi Patricia (Kristin Scott Thomas), kelle ülesandeks on igal pool ametnikke heas valguses näidata.

Kauge maailm, kauge maailm. Ei tea ma midagi lõhest ega kalapüügist, pole kunagi saanud šeikide elustiili nautida, pidanud maadlema mitmekümneaastase abielu lahkukasvamisprobleemidega ega näinud oma silmaga Jeemenit. Kuigi samastuda ei olnud kellegagi ja äratundmishetki kippus väheseks jääma, tekkis filmi jooksul tõeline poolehoid karakteritele. Emily Blunt on minu silmis praeguse aja üks andekamaid näitlejaid. Juba Adjustment Bureaus lummas ta mind, mängleva kerguse ja loomulikkusega oma tegelast kehastades. Siin filmis suudab ta sama maagiat korrata veel keerulisema karakteriga. Kristin Scott Thomas on end juba tõestanud tasemel näitlejana ja talle on igati vinge roll kirjutatud - kooslus, mis annab filmile omajagu tummisust juurde.

Kui järgi mõtlema hakata, siis Lõhepüük Jeemenis ei olegi võib-olla nii väga kinofilm. See sobiks ideaalselt vaatamiseks kodukinost, veidi hämaras valguses, võttes kõige kallimad kaissu ja hea toidu kõrvale, ning pugedes sooja fliisteki sisse. Garanteeritud positiivne emotsioon ja laeng mõnusast kogusest Briti aktsendist.

Hinnang: 7/10
Mõnus, intelligentne ja täisväärtuslik lugu.

mai 05, 2012

HÕFF 2012: ühe hingetõmbega

Autor: | Aeg: mai 05, 2012 | Kommentaarid (2)
Mientras duermes (2011)
http://www.imdb.com/title/tt1437358/

Oi, kuidas mulle meeldivad psühholoogilised õudukad. Eriti kui need on tehtud eriliselt muhedas stiilis. Pilguheit standardhälbest oluliselt kõrvale kalduva mehe mõistusesse on eriline maiuspala. Muide, antud film skoorib praegu auhindu vasakult ja paremalt.

Vaadake enne magamaminekut voodi alla!



Hinnang: 8/10

Livide (2011)
http://www.imdb.com/title/tt1727516/

Tüdruk kõnnib pimedas koridoris ukse poole, nuga käes. Kõnnib, kõnnib, iik, mis sealt ukse tagant küll välja tuleb, võtab tempot aeglasemaks, hmm, kas ma peaksin homme automaadist sularaha juurde võtma, ot, mis ta jääb lausa seisma või, a ei ikka hiilib tasakesi edasi, vaikselt, vaikselt, huvitav, mis film praegu rõdusaalis käib... *PAUK JA VÄLK, HORROR JA VERI, KURJAKUULUTAV FORTEAKORD*....ahjaa, tüdruk jõudis nüüd ukseni ja selle taga oli vampiirzombiebaleriin. O hai.


Aga tõsisemalt rääkides, täitsa mõnus lugu, millel on isegi potentsiaali õudne olla. Kuni umbes viimase kolmandikuni, mil asi muutub halenaljakaks ja kolme viimase minutini, mil lausa absurdiks. Põnev vaatamine ikkagi.

Hinnang: 7/10

The Innkeepers (2011)
http://www.imdb.com/title/tt1594562/

Veidi piinlik tunnistada, aga nägin peaosatäitjat Sara Paxtonit viimati tiinekafilmis Aquamarine, kus ta mängis merineitsit. Seetõttu oli topeltveider sellist habrast ja armast näitlejatari õudukas näha.

Õudukaks antud filmi tituleerida on muidugi üsna raske, kuna 90% ajast mingit verdtarretavat actionit ei toimu. Kärsitutel indiviididel on sellise ülesehitusega  lugu võrdlemisi raske rahulikult lõpuni vaadata, ilma mingist hetkest nõudmata, et "saagu miski nüüd kiiremas korras tapetud". Aga pole hullu, tagasi vaadates oli palju toredat dialoogi, mõnusalt kiiksuga tegelased ja võin lubada, et midagi saab lõpuks tapetud ka.


Hinnang: 6/10

Inbred (2011)
http://www.imdb.com/title/tt1723124/

Ühiskonnakasuliku töö tegijad lähevad väikesesse külla miskit asjatama. See ilmselgelt ei meeldi kohalikele, kes on juba aastasadu rahulikult omavahel siginenud ja seetõttu üsna vääraka seltskonna kokku saanud.

Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Kuna filmi näidati veel küllaltki hilisel kellaajal, otsustasin selle probleemi loominguliselt lahendada. Nimelt magasin tuimalt esimesed 40 minutit maha. Üles ärgates oli juba tõeline action lahti läinud. "Sissetungijaid" aeti taga ja notiti järjest maha. Totralt ja rõvedalt ja sugugi mitte nii naljakalt kui filmitegijad seda tõenäoliselt plaaninud olid. Ma ei teagi nüüd kohe.

Hinnang: 5/10

V/H/S (2012)
http://www.imdb.com/title/tt2105044/

Üks oodatumaid filme HÕFF-il, mis jäi pettumustvalmistavalt leigeks. Esimene kolmandik jättis mulje, et keegi on lihtsalt 30 Youtube läbuvideot kokku liitnud. Edasi läks siinuslainena - veidi põnevam osa, veidi igavam, veidi põnevam, veidi igavam - ikka seal nullpunkti ümber pendeldades.

Found footage stiilis kvaliteet pani silmad valutama. No ei, noh.

Hinnang: 4/10

RoboCop (1987)
http://www.imdb.com/title/tt0093870/

1987.aastal nägid ilmavalgust vähemalt kaks head asja - RoboCop ja mina. Mis veel toredam, olime mõlemad sel aastal HÕFF-il kohal.

Miski ei rõõmusta mu südant rohkem kui korralik düstoopia. Kujutan ette, et aastakümneid tagasi vaatas kinopublik filmi suu ammuli ja täielikus vaikuses. Nüüd on aeg ja reaktsioonid muutunud. Tsitaadid nagu come quietly or there will be trouble panid saalitäie rahvast naerma, plaksutama ja kommenteerima.

Ilmselgelt oli HÕFF-il parim seltskond & õhkkond RoboCopi vaatamiseks.
I'd buy that for a dollar!

Hinnang: 8/10

Iron Sky (2011) kohta loe minu pikemat arvustust siit.  

mai 02, 2012

HÕFF 2012: kulbitäis üldmuljeid

Autor: | Aeg: mai 02, 2012 | Lisa kommentaar (0)
Ilma pikema sissejuhatuseta - Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival HÕFF oli nii fantastiline, et lausa õudne oli Haapsalust tagasi koju sõita.

Selle aasta HÕFF tundus olevat väga Kultuurimaja-keskne - ei olnud avaseanssi linnuse vabaõhukinos ning ka thrilleri etendamine toimus otse peaukse ees. Kuna meil õnnestus Tallinnast tulles teeremondi tõttu veidi aega kaotada, jäime minu suureks pettumuseks hiljaks täpselt need mõned minutid, mis kulusid Jacksoni tribüüdi välja mängimisele.

Kõik sõidavad HÕFF-ile.

Kultuurimaja-kesksuse vastukaaluks toimus õhtune afterparty Haapsalu vaksalis, mis oli üsna viisaka jalutuskäigu kaugusel. Kohale jõudes oli võimalik juba 50 meetri kauguselt peokoht ära tunda bassitaktis klirisevate akende järgi. Lähemale jõudes avanes kogu peo ilu ja valu - erivärvi tuled, laserid, suits...the whole shebang. Ma pole päris kindel, kas vana vaikne vaksalimaja sellise shindig'i jaoks kõige parem valik oli, aga muusikavõluritele võiks hi5 visata küll - saundibiit paitas kõrvu ja meeli päris mõnusalt.

Tehniliselt poolelt tundus sel aastal olevat rohkem viperusi kui eelmisel. Filmid kippusid seetõttu hilinema ja nipet-näpet veel. Õnneks soosib HÕFFi mõnus pingevaba õhkkond igasuguseid ootamisi üsna kergelt andestama. Ja üleüldse, millest me üldse räägime, kui eelmine aasta läks viimase seansi ajaks terves Haapsalus elekter ära, eksole. :)

Vahetult enne filme näidatud promoklipid kippusid veidi liiga pikaks jääma, eriti umbes kolmandal või neljandal taaskordsel vaatamisel. See-eest 10 punkti põhiprogrammile eelnenud toredate lühifilmide eest. Kuigi lühika + põhifilmi jagu kõvadel istmetel istumine võttis ihuliikmed võrdlemisi kangeks, ununes see katsumus kohe kui kinosaalist välja kohvikusse astuda sai - öötundideni opereeriv mõistlike hindadega suppi, salatit ja saiakesi pakkuv toidunurgake aitas filmisõpradel tervise kiirelt üles turgutada.


Teaduslikult tõestatud - HÕFF teeb inimesed õnnelikuks.

Ilmselt maksti pool HÕFFi tulust ilmajumalale, et reede ööks tähistaevast ja laupäeva päevaks päikest tellida. Iseasi, kas tõsised HÕFFlased seda ka hinnata oskasid, kui suurem osa nädalavahetusest kinosaalis filme vaadates möödus. Selle aasta programm oli märkimisväärselt mitmekülgne. Klassikast Euroopa esilinastusteni, ulmeabsurdi ja tõsist horrorit, eestlaste loomingut ja huvitavaid leide üle ilma. Iron Sky,  Robocop,  Legend vägevast seebist, puuritatud lesbid - igaühele oma või miks mitte ka kõik sellest valikust.

Kuigi mõtlemiskohti ja arenguruumi jätkub, täitis uus peakorraldaja Maria Reinup oma ülesande väärikalt. Tsiteerides eelmist festivali juhti Sten Saluveeri: "Hoidke HÕFFi, võtke sõbrad kaasa ja nautige filme - ning HÕFF jääb hoidma teid - järgmiseks viieks, kümneks või kahekümne viieks aastaks."

Olen veendunud, et HÕFF on heades kätes. Järgmine aasta jälle!


mai 01, 2012

Iron Sky (2012)

Autor: | Aeg: mai 01, 2012 | Kommentaarid (2)

Hardcore filmifännid on Iron Sky-d oodanud suurema õhinaga kui nädalavahetusi, puhkepäevi või jõule. Oli see meisterlik promo või massipsühhoos, aga juba paar kuud on olnud märgata huvitavat mustrit. Kellelgi pole sisust õrna aimugi, aga eranditult kõik, kes vähegi filmi kohta lugenud on, tahavad seda ilmtingimata vaadata. Natsid kuul! Mida veel teada vaja?! Nii mõnegi jaoks jõudsid "jõulud" kätte mõned päevad tagasi - nimelt oli Iron Sky Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivali HÕFF avafilmiks.

"Iron Sky" ja "natsid kuul" järgi võiks eeldada, et keegi on loonud kurjakuulutava ja tõsise ulmeka, mida meenutades tõusevad veel nädalaid hiljem kuklakarvad püsti ja sisikond otsustab õõvatundest kokku tõmmata. Reaalselt oli tegemist täieliku ulmefarsiga, kus oli esindatud nii juustune romanss kui ka facepalmiväärsed klišeed. Kinosaalis võis lausa tunnetada, kuidas tõsise natsiulme austajad sisimas nutsid, nähes, milline jaburus nii soliidse pealkirja all vaatajatele on serveeritud. Kergemeelsed naised juhtpositsioonidel, neegrid maailma päästmas, what the fuck is this shit?! 

Kuigi Dr. Strangelove vol.2 ootajad peavad pettuma, jääb tõenäoliselt suurem osa publikust filmiga väga rahule. Sarah Paliniga äravahetamiseni sarnane USA president ÜRO-s maid jagamas, kena natsineiu Renate saja osapoole vahel susserdamas, tehnoloogiahuumor ja lollakasnaljakad dialoogid hoiavad lõputiitriteni muige näol. Iron Sky ei ole ühestki otsast tõsiseltvõetav ega geniaalne, aga on see-eest väga eeskujulikult meelelahutuslik.

Filmil on potentsiaali närvi ajada kõik maailma feministid, poliitikud, sakslased, ameeriklased, ÜRO, NASA, neegrid, skinheadid ja umbes iga kui viimse ülejäänud huvigrupi, kes stsenaariumist läbi jooksis. Fantastiline! Mida veel ühelt sellist tüüpi märuli-komöödia-ulmekalt soovida?

Hinnang: 7/10
Heil huumor!
© Eveli filmiblogi is powered by Blogger | Author: Eveli Pung (evelipung@gmail.com) | Template designed by Josh Peterson