august 24, 2011

Crazy, Stupid, Love. (2011)

Autor: | Aeg: august 24, 2011 | Lisa kommentaar (0)

Rumal pöörane armastus on romantiline komöödia släsh draama, mille peategelaseks on pereisa Cal (Steve Carell). Cal ja Emily (Julianne Moore) on miljon aastat abielus olnud ning neil on kolm last, õigusteadust tudeeriv Hannah (Emma Stone), 13-aastane Robbie (Jonah Bobo) ja pisike Molly (Joey King). Kui Emily teatab ühel päeval, et soovib lahutust, visatakse Cal ootamatult vallaliste maailma, kus tema mentoriks hakkab naistemees Jacob (Ryan Gosling).

Film käsitleb erinevaid armastuslugusid - pikaajalist abielu, katsetusi üheöö- ja püsisuhete osas ja esimest armumist. Lugu on muhe ja eluline ning üle pika aja on tegemist komöödiaga, mida ei ole täiskasvanud inimestel piinlik vaadata. Naljad on naljakad ilma hea maitse piiri ületamata ja tegelased vaimukad ilma "mu-karakter-on-nii-eriline-ja-nii-kiiksuga" sündroomi põdemata.

Filmi põhiidee meeldis mulle samuti - kui armastad kedagi, siis pead ta eest võitlema. Ideaalne inspiratsioon kõigile, kes on kunagi liiga lihtsalt suhtest loobunud. Siinkohal soovitaks soojalt filmi vaadata mõne erapooletu isikuga. Mitte näiteks ekspeikaga. Which is exactly what I did.

Näitlejateparaad on fantastiliselt hästi valitud. Carell ja Moore on head. Gosling on super. Iga stseen Emma Stone-iga on puhas kuld. Bobo on hea. Toetavad näitlejad on head. Kevin Baconil on loll nägu, aga muidu on ka tema hea.

Tahaks nagu miskit ette heita, aga...ei tule ühtegi väga suurt vääratust meeldegi enam. Rumal pöörane armastus on tugev linateos, mida julgeksin soovitada mitte ainult noortele, vaid ka vanemale publikule.

Hinnang: 8/10
Südamlik ja muhe, pakub vaatamisrõõmu ka nõudlikumale filmisõbrale.

august 22, 2011

Rise of the Planet of the Apes (2011)

Autor: | Aeg: august 22, 2011 | Lisa kommentaar (0)

Teadlane Will (James Franco) on aastaid üritanud välja arendada efektiivset ravimit Alzheimeri tõve vastu, mida põeb ka tema isa Charles (John Lithgow). Kõiki tema edukamaid katsetusi testitakse šimpansite peal. Ühel päeval sünteesib ta kogemata ravimi, mis ei toimi ainult haiguse vastu, vaid suurendab ka intelligentsust. Ja nii saabki alguse ahvide ülestõus.

Õnneks või kahjuks ei ole ma varasemaid Ahvide planeedi filme näinud ja seetõttu ei oska eelnevate osadega võrrelda. Digitaalahve kiidaks küll kuhjaga. Ma ei ole mingi ahviekspert, kuid nende emotsioonid ja liigutused tundusid väga tõetruud.

"Aga need ei ole ju ikkagi päris..."

Jah, ei ole tõesti päris. Samas, nagu ütles kamraad Cochrane, kas see oli siis realistlikum, kui 1970.aastate filmides inimesed ahvikostüümides ringi müttasid? WETA digitaalefektide kompanii on igatahes minu silmis suht imetegija. Ei julge hakata mõtlemagi, kui palju aega ja effortit läks, et neid ahve sellisele tasemel fine-tune'ida.

Karvased tegelased on minu poolehoiu võitnud, peaaegu sama kehtib ka inimeste kohta. Franco ja Lithgow teevad väga tugevad rollid. Franco girlfriendi kehastanud Freida Pintole on maailma kõige mõttetum osa kirjutatud, aga eks tema ülesanne ongi ainult eyecandy olla. (Ja selle täidab ta suurepäraselt.) Sadistlikku varjupaigatöölist mänginud Tom Feltonist on natuke kahju - kui vihased fännid talle Harry Potteri eest peksa ei andnud, siis pärast Ahve saab ta küll mõne litaka kirja.

Kui hakata mõtlema selle kinoaasta linateoste peale, siis julgeksin uued ahvid isegi esile tõsta. Film oli mõnusalt tempokas, ei mingeid pikki sisse- ja väljajuhatamise stseene või üleliigseid vahetükke. Lugu ise aga emotsionaalne ja südamlik. Also, who doesn't love monkeys?


Käisin eile Tallinna loomaaias, sealhulgas ka šimpansitel külas. Peale antud filmi ei suutnud ma ahve küll enam sama pilguga vaadata.


Tallinna loomaaia isašimpans Pino.

Hinnang: 8/10
Tõetruud ahvid, kes võidavad esimeste minutitega vaataja poolehoiu.

august 20, 2011

Bad Teacher (2011)

Autor: | Aeg: august 20, 2011 | Kommentaarid (1)

Tsiteerides Carl Kozlowskit:
"Sometimes a movie comes along that is so tone-deaf and utterly incompetent that viewers can only sit back in wonder at just how things could have gone so wrong."


Täielik jura.

Hinnang: 1/10
Kui keegi sunniks mind relvaähvardusel seda filmi uuesti vaatama, siis paluksin mõtlemisaega.

august 19, 2011

Bridesmaids (2011)

Autor: | Aeg: august 19, 2011 | Lisa kommentaar (0)

Annie (Kristen Wiig) on oma eluga igati ummikusse jooksnud. Tema pagariäri läks pankrotti, tal on maailma kõige rõvedamad korterikaaslased ja armastava partneri asemel on tal edev ja sisutühi fuckbuddy, kes mõtleb ainult endale. Ühel päeval teatab Annie eluaegne parim sõbranna Lillian (Maya Rudolph) talle uudise, et sai abieluettepaneku ning üsna varsti toimuvad tema pulmad. Sellest saab alguse hull seiklus pruudi ja viie pruutneitsiga - lisaks Lillianile ja Annie-le veel tõusiklik rikas trophy wife Helen (Rose Byrne), blondist sekspommist kolme poja ema Rita (Wendi McLendon-Covey), vastabiellunud Disney-fänn Becca (Ellie Kemper) ja peigmehe õde Megan (Melissa McCarthy). Erinevad sündmused toovad Annie ellu ka politseinik Nathani (Chris O'Dowd), kes on talle nõu ja jõuga abiks nii peale katastroofilist naisteõhtut kui ka teisi sekeldusi, millesse peategelane järjepidevalt sattuda suudab.

Esiteks. Kõik, kes võrdlevad seda filmi Hangoveriga või dubleerivad selle naisteversiooniks Hangoverist - don't.

Teiseks. Kallid mehed, kes te seda filmi vaatama lähete, ausalt, naised ei ole omakeskis nii rõvedad! Blowjobi naljad? Mõnikord. Purjus peaga lennukis? No ehk juhtub sedagi. Aga üksteisele pähe roopimine või let's go to the restroom and not rest - Vaevalt.

Kolmandaks. Vaatamata kohati vindi liiga üle keeramisele oli minu arust tegemist väga tugeva komöödiaga. Režissöör Paul Feigi resümee on aukartust äratav ja ma täiesti ausalt armastan kõike, millele ta üldse kunagi oma käe külge pannud on. Pruutneitsid ei ole erand. Naljade spekter oli tohutult lai - aimatavad, otsesed, muhedad, panniga näkku, peened ja piinlikkust tekitavad. Minu seansi ajal naerdi saalis päris palju, seejuures olid põhilisteks irvitajateks hoopiski noormehed.

Feig teab väga hästi, et eduvalemiks on kiiksuga tegelased ja neid on ta filmi kuhjaga pannud. Samas on ta teinud kavala lükke ja põhikarakterid kraadi võrra realistlikumaks muutnud kui tavapärastes Hollywoodi komöödiates. Peategelane ei ole pühak, bitch ei ole üdini bitch ja ka pruudil olid enne pulmi reaalsemad hirmud, kui 9/10 tänapäeva kinolinapruutidel.

Samuti meeldis mulle ka filmi moraal - jah, sul võib-olla läheb mitmel rindel kehvasti, aga üksinda teki all whinemine ei muuda midagi paremaks. Tuleb midagi ette võtta, et olukorda muuta ja hinnata seda, mis hetkel olemas on.

Kristen Wiig tõestab, et suudab komöödiat edukalt vedada küll. Chris O'Dowd varastab iga stseeni, kus ta on. Kogu ülejäänud kompott on samuti üsna tugev. Häiris veidi Melissa McCarthy tegelane, kuna ta oli juba liiga over the top kiiksuga. Samas tean inimesi, kes tema esitust just kõige rohkem kiidavad, nii et jäägu see siis juba vaataja enda otsustada.

Kokkuvõttes, soovitan vaadata - eelkõige meestel. Mõni hellem (või noh, pigem normaalne ja standardne ja naiselik) tütarlaps ei suuda vast selliste roppuste ja rõvedustega toime tulla, aga kui oled piisavalt külma kõhu ja musta huumorisoonega, siis saad kindlasti elamuse.

Hinnang: 7/10
Tugev komöödia, üsna naljakas. Nõrganärvilistele ei soovita.

august 18, 2011

Mar adentro (2004)

Autor: | Aeg: august 18, 2011 | Lisa kommentaar (0)

Mar adentro on Alejandro Amenábari film, mis jutustab tõsielul põhineva loo meremees Ramon Sampedrost (Javier Bardem), kes jäi nooruses ebaõnnestunud vettehüppe tagajärjel peast allapoole halvatuks. Film algab hetkest, mil Sampedro on olnud juba 28 aastat voodisse aheldatud ning võitleb väsimatult õiguse eest eutanaasiale. Sellel keerulisel teel on talle abiks südamlik ja kaunis advokaat Julia (Belén Rueda) ja kohalik töölisklassi naine Rosa (Lola Dueñas).

Mul on väga raske kirjutada antud filmist ja mitte hakata mõtisklema üldiselt eutanaasiateemadel. 29 aastat! 29 aastat kulus ühel inimesel aega, et võidelda õiguse eest surra väärikalt. Kui siinkohal veel arvesse võtta, et lõpplahendus saabus hoopis teiste vahenditega ja teisel kujul...

Amenábar on toonud ekraanile loo, mis suudab tundlikku teemat delikaatselt ja siiralt käsitleda, laskumata liialdustesse või kaotamata tunnetust hea maitse piiride osas. Režissööri meisterlikkust kinnitab ka fakt, et film võitis 2005.aasta parima võõrkeelse filmi Oscari. Javier Bardem teeb siin fantastilise rolli - kumab läbi, et ta on teinud tohutu eeltöö ja näinud vaeva, et Sampedroga samastuda. Googeldades pilte Sampedrost ja tema abistajast Ramonast (filmis Rosa) on aru saada, et Amenábari eesmärgiks on mehe elu (ja surma) nii tõetruult edasi anda kui võimalik. Näitlejate sarnasused päriselulistele isikutele on jahmatavad.

Rääkides näitlejatest ja sarnasustest, kohe filmi alguses tabas mind täielik déja vu. Nimelt on Sampedro üheks abistajaks advokaat Julia, kes kannatab degeneratiivse haiguse käes. Déja vu tuleb aga sellest, et Julia osatäitjat Belén Ruedat nägin alles kevadel HÕFF-i raames linastunud filmis Los ojos de Julia, kus ta mängis samuti Julia-nimelist tegelast, kes kannatab degeneratiivse haiguse all. Tõsi küll, selle linateose aastanumbriks on juba 2010. Ega mul midagi selle kohta ette heita pole ka - Rueda sobib selliseks karakteriks suurepäraselt.

Kokkuvõtlikult, tegemist on väga hea filmiga. Ma lihtsalt ei suuda seda praegu ammendavalt analüüsida, nii et ma vihaseks ei saa või ei hakkaks võitlema võitlusi, mis ei kuulu mulle.

Hinnang: 8/10
Meisterlikult tehtud, liigutav.

august 16, 2011

Les amours imaginaires (2010)

Autor: | Aeg: august 16, 2011 | Kommentaarid (2)

Kujuteldav armastus räägib kahest lähedasest sõbrast, Mariest (Monia Chokri) ja Francisest (Xavier Dolan), kes armuvad mõlemad uude ühisesse tuttavasse, Nicolas'sse (Niels Schneider). Nicolas on handsome ja salapärane noormees, kelle juures toimuvad parimad peod ja kellel on sõpru iga nurga peal. Marie ja Francise armumised on tema jaoks kui mäng, samal ajal kui sõbrad üha tõsisemalt teineteisega võistlema hakkavad, et Nicolas südant võita.

Kas te teate kedagi, kes teaks kedagi, kes ei armuks sellisesse tüüpi ära?

Tegemist on noore filmirežissööri Xavier Dolani (ta sünniaasta on 1989!) teise katsetusega. Kui ma oleks saanud euro iga korra eest, kui keegi ütles "oh, ta esimene film oli väga hea, vaatan kindlasti tartuffil ka järgmist", oleks ma võinud rikkaks saada. Kahjuks oleksin saanud sama euromängu mängida ka inimestega, kes peale filmi vaatamist "meh" ütlesid.

Üleüldiselt ma mõistan inimesi, kellele antud linateos meeldis. Vahepalad ja mõtted armastuse ja armumise kohta olid igati toredad ja moraali täis. Kuna ma olen ise samuti elu jooksul 1+ korda ülepeakaela armunud olnud, siis tundsin nii mõnestki lõigust iseennast ära. Ja mis saaks üht filmi veel paremaks muuta kui mitte samastumine! Been there, done that, got the t-shirt.

Filmi põhiliin jättis mind aga võrdlemisi külmaks. Olles igati salliv ja paindlik tänapäevakodanik, ei suutnud ka homoseksuaalsuse temaatika mul pulssi tõsta või kuidagi teisiti erutada. Dolan on muidugi ülitugev erinevate väikeste stseenide osas, kus on kõik perfektseks tuunitud, alustades näoilmete ja lõpetades üldise visuaaliga. Kahjuks ta ei suuda veel kõiki neid häid kilde üheks tempokaks sujuvalt voolavaks tervikuks kokku liita.

Kui antud filmi osas ütleks Dolanile pigem try again, siis ühes valdkonnas jätkub mul talle ainult kiidusõnu - soundtrack. Mees, kes oskab valida The Knife-i ja Fever Ray lood olulisi kohti rõhutama, ilmselgelt teab, mida ta teeb. Mul tuli igatahes kananahk ihule, kui neid filmis kuulsin ja paremat muusikavalikut antud stseenidele oleks raske ette kujutada.

Hinnang: 5/10
On mõningaid säravaid hetki, kuid need jäävad võrdlemisi üksikuks.

august 14, 2011

Solaris Kino popkorni hind

Autor: | Aeg: august 14, 2011 | Lisa kommentaar (0)
Kuna paljud inimesed jõuavad järjepidevalt minu blogini otsingusõnaga "solaris kino popkorni hind", siis võiks arvata, et selle info järele on omajagu nõudlus.

Seega toon siin välja Solarise poolt pakutavate põhiliste toodete hinnad 11.08.2011 seisuga.

Popkorn
Väike - 2 EUR
Suur - 3,6 EUR

Kombo
Värske väike popkorn
+ valik šokolaad
+ 0,4l jook (Pepsi, Mirinda, 7 Up)

Hind: 3,6 EUR / 3,3 EUR*

Super kombo
Värske suur popkorn
+ 1l jook (Pepsi, Mirinda, 7 Up)

Hind: 4,8 EUR / 4,5 EUR*

Laste kombo
Värske väike popkorn
+ mänguasi
+ 0,4l jook (mahl, Pepsi, Mirinda, 7 Up)

Hind: 4,3 EUR / 3,9 EUR*

Kombo kahele
Värske suur popkorn
+ kaks 0,8l jooki (Pepsi, Mirinda, 7 Up)

Hind: 6,5 EUR / 6,1 EUR*

* Hind Tähtede Klubi liikmetele



Captain America: The First Avenger (2011)

Autor: | Aeg: august 14, 2011 | Lisa kommentaar (0)

Kapten Ameerika on äge, kui ta on veel 41kg-ne kõrend.
Kapten Ameerika on äge, kui ta lavalaudadel mehi armeesse värbab.

Aga kui Kapten Ameerika on see, kes ta olema peab, ehk päris superhero, siis...

Üleüldiselt ma saan aru, et koomiksikangelane peabki invincible olema. Aga. Kogu taktika ei saa ju koosneda pahadele kilbiga lõuksi andmisest, samal ajal kui see kilp katab igal ajahetkel iga sentimeetri peategelase kehast vastaste surmavate siniste laskude eest. Või saab? Režissöör Joe Johnston arvab küll nii. Mina mitte.

Hinnang: 4/10
Intrigeeriv idee, mis taandatakse ajutu igava actioni tasemele.

august 13, 2011

Hesher (2010)

Autor: | Aeg: august 13, 2011 | Lisa kommentaar (0)

Hesher on lugu väikesest poisist T.J.-st (Devin Brochu), kes on mõned kuud tagasi autoõnnetuse ema kaotanud. Tema isa (Rainn Wilson) ei suuda leinaga kuidagi toime tulla ja veedab oma päevad diivanil, suutmata midagi adekvaatset korda saata. Erinevate sündmuste käigus tuleb T.J. ellu kaks inimest - kohaliku supermarketi kassapidaja Nicole (Natalie Portman) ja...Hesher (Joseph Gordon-Levitt).

Süüdimatus ei ole veel kunagi nii charming olnud. Hesher on karakter, kelle teod võivad ka kõige arrogantsema vaataja hämmingusse viia. Terve filmi ajal on tahtmine tema käike ja motiive ette ennustada, aga see ei toimi. Üldse. Sest Hesher ei ole su tavaline Hesher, ta on Hesheri maailma Hesher.

Üleüldiselt tahaks ma selle filmi režissööri Spencer Susserit kõvasti smackida selle eest, et ta kohe filmi algusest mängib välja "ema sureb ära" kaardi, mis vajutab nahhaalselt vaataja kaastundeklahvidele. Seejärel paneb ta Natalie Portmani veidrat aga ülinunnut monoloogi pidama. Ja siis. Siis ta laseb Portmanil nutta. Ilmselgelt me kõik teame, kuidas see mõjub ja kui hästi see mõjub.

Having said all that, tahaksin Hesheri režissöörile suuremas koguses tunnustust avaldada, kuna ma ei ole pikema aja vältel näinud filmi, mis nii hästi südamest tulevat kurbust kujutab. Hesher haarab kõrge empaatiavõimega vaataja esimestest minutitest oma haardesse ja ei lase lahti päris viimasteni. Ja olgem ausad, Natalie Portman on taaskordselt üleni armas.

Tunnustust saab jagada ka Joseph Gordon-Levittile, kes mängib Hesheri nii perfektselt mõnusaks, et ka kõige wtfima stseeni ajal on tunne, et kõik on loogiline ja peabki just nii olema. Ka Rainn Wilson teeb äärmiselt hea rollisoorituse ja noorele Devin Brochule on tõenäoliselt peale antud filmi eksponentsiaalselt rohkem uksi Hollywoodis avanemas.

Mis mulle aga kõige rohkem meeldis, Hesher oli tõsiselt originaalne. Nähtus, mis on äärmiselt tervitatav tänapäevases remake'ide, järgede ja ühe ja sama igihalja eduvalemi põhjal tehtud filmide maailmas. Vaadake kindlasti, kui teid R-reiting ei kohuta.

Hinnang: 9/10
Originaalne, huvitav, liigutav.

august 09, 2011

Melancholia (2011)

Autor: | Aeg: august 09, 2011 | Lisa kommentaar (0)


To smile so bright
that nobody sees
what lies behind the light.


Režissöör Lars von Trier andis Melanhooliale vägeva avapaugu tehes Cannes'i filmifestivalil õnnetuid Hitleri-kommentaare ja saavutades selle, et ta kuulutati persona non grataks. Tõenäoliselt on enamik filmisõpru talle selle eest juba andestanud, kuid Melanhoolia lendas selle skandaalikära keskel särava sinise planeedina kõigi huviorbiiti ning seetõttu on täiesti mõistetav, miks see tARTuFFi avafilmiks valiti.

Melanhoolia jutustab kaks lugu kahest õest, Justine-ist (Kirsten Dunst) ja Claire-ist (Charlotte Gainsbourg). Justine võitleb depressiooniga ja õde Claire on see, kes teda pulmapäeval igati toetab ja ka hiljem läbi elu lükkab. Kui selgub, et maa poole liigub teine planeet, mis ähvardab kokkupõrkes kõik hävitada, tulevad pinnale Claire-i hirmud ja suutmatus sellega leppida. Siinkohal on Justine see, kes õde toetab ja oma ebamaise hingerahuga ka Claire-i hirme seljatama veenab.

Ilmselgelt ei tulnud Lars von Trier nalja tegema. Filmi sissejuhatuseks on võimsad ja vaatemängulised kaadrid, mida saadab Wagneri ooperi Tristan ja Isolde orkestrisümfoonia. Selline jõulisus voogab kandva noodina läbi terve filmi, segunedes samal ajal peategelastest kiirgava õrnuse ja haprusega. Ka lõpplahendus on läbinisti trierilik - ta lihtsalt hävitab maailma.


Melanhoolia on film, mille hindamiseks tuleb mõista depressiooni. Teada seda tunnet, mis tekib välismaailmale naeratades, kui sisimas tajud, et tahaksid istuda toa kõige pimedamas nurgas, vaikuses. Kuidas jõuda 10 sekundiga sellise meeleheiteni, et pisarad hakkavad ka kõige pisema asja pärast voolama. Või veel hullem, olla nii tuim ja elust väsinud, et ei suuda leida sisemist jõudu hommikul voodistki tõusmiseks.

Kirsten Dunst ei saanud asjatult Cannes parima näitlejanna preemiat. Ta on Melanhoolias harukordselt ilus ja maailma kõige lummavama naeratusega. Tema liigutused ja žestid jutustavad lugu ja annavad väga hästi edasi emotsioone, mida von Trier pole pidanud vajalikuks sõnadesse panna. Charlotte Gainsbourg on mind korduvalt oma varasemates filmides võlunud, kuid seekord jäi minu silmis tema maagiast puudu. Sellegipoolest oli Dunsti ja Gainsbourg vahel mingi nähtamatu mõistmine ja side, mis andis õdedevahelisele dünaamikale usutavuse.

Minule Melanhoolia meeldis. See on üks sellistest filmidest, mida vaatad tõenäoliselt vaid üks kord elus, kuid see jääb hästi meelde. Võiksin vaid ette heita seda, et linateos on liiga pikk ja tunnetasin, et teisel osal on tempo liiga aeglane. Üldmuljet see aga drastiliselt ei kõigutanud. Vaatajale, kellele on mõrkjasmagus melanhoolia südamelähedane, pakub see film tõenäoliselt elamuse.

Hinnang: 8/10
Visuaalselt kütkestav, meeldejääv.

august 02, 2011

Tartuff 2011

Autor: | Aeg: august 02, 2011 | Lisa kommentaar (0)

Taaskord on kätte jõudnud augustikuu ja juba järgmisel nädalal toimub üks mu lemmikuid filmiüritusi aastas - Tartu armastusfilmide festival ehk tARTuFF.

Mis on tARTuFF?
tARTuFF on Tartus toimuv vabaõhufestival, mille raames näidatakse erinevaid armastusfilme.

Millal toimub?
Tänavu toimub tARTuFF 8.-13.augustil.

Kus toimub?
Peamine filmiprogramm toimub raekoja platsil, kuhu kerkib suur 20x15m kinoekraan ja tublid vabatahtlikud tassivad kohale tuhandeid toole. Põhiprogramm algab igal õhtul kell 22.00, nii et külastajatel on võimalus imeilusa augustiöise tähistaeva all filme nautida.

Raekoja platsi tagumises osas on Pauligi kohvitelk, kus toimuvad erinevad töötoad, vestlusringid ja kontserdid. Boonusena jagatakse seal ka tasuta kohvi.

Dokumentaalfilmide austajatele on kokku pandud programm, mida näidatakse Athena Keskuses. Öko-trash-horrorfilmide fännid leiavad meelepärast Vanemuise ringauditooriumist.

Neljapäeva, reede ja laupäeva õhtul toimuvad erinevates Tartu klubides festivalile pühendatud peod.

Mis on tARTuFF-i selleaastases programmis?

tARTuFFi kodulehelt:
Filmifestivali keskseks teemaks on armastus ja selle erinevad variatsioonid. Kindlasti ei ole tegemist roosamannaga – Erost jälitatakse ka mööda käänulisemaid teid ning pimedamaid nurgataguseid. Filmiprogrammis on tasakaalus uued ja vanemad filmid, kummardus tehakse klassikutelegi.

Nädala jooksul näidatakse raekoja platsil 12 filmi. Selleaastase filmiprogrammi avapauguks on Lars von Trieri Melanhoolia. Filmiklassikast on programmis Luchino Visconti Surm Veneetsias ja Virve Aruoja Ühe suve akvarellid. Palju tähelepanu on pälvinud Xavier Dolani Kujuteldav armastus ja Alejandro Amenábari Sisemeri. Peale eelmainitute on programmis veel mitmeid erinevaid väärtfilme Norrast, Kongost, Taanist, Hiinast jt riikidest.

Raekoja platsi kava saad vaadata siit.

Kuna selleaastase filmifestivali teemaks on keskkond, siis keskenduvad dokumentaalid energeetikale, rohelisele eluviisile ja teistele loodustsäästvatele teemadele. Filmid puudutavad erinevaid valdkondi radioaktiivsetest tuumajäätmetest, prügist ja reostusest kuni freeganismi ja mesilasteni.

Athena Keskuse kava saad vaadata siit.

Öko-trash-horrorfilmide menüüs on seekord 1977.aasta Sipelgate impeerium ja 2010.aasta Piraaja.

Vanemuise ringauditooriumi kava saad vaadata siit.

Pauligi kohvitelgi töötoad ja diskussioonid keskenduvad samuti keskkonnale. Lisaks on plaanitud erinevaid kohtumisi, sh Tõnu Õnnepaluga ja neljapäeval põhiprogrammis näidatava filmi Nagu mind ei olekski režissööri Juanita Wilsoniga. Kontserte annavad Mari Kalkun, Bombillaz, Silvi Vrait ja paljud teised.

Pauligi kohvitelgi kava saad vaadata siit.

Palju see kõik maksab?
tARTuFF on külastajatele täiesti tasuta, v.a. õhtused peod.

Kuidas teha tARTuFF võimalikult mõnusaks?
Raekoja platsile luuakse 1600 istekohta, aga huvilisi on alati rohkem. Kui sa ei soovi väga taga istuda või üldsegi kohast ilma jääda, on targem veidi varem kohale tulla.

Augustikuu õhtud kisuvad juba päris külmaks. Võta kaasa pleed või keegi, kelle kaissu pugeda. Filminautlejate seas liiguvad glögimüüjad ja Pauligi telgist saab tasuta kohvi. Samuti on avatud raekoja platsi välikohvikud. Üks võimalus on ka ise teed termosega kaasa võtta. Kindlasti pane selga või võta kaasa piisav kogus riideid, eriti kui pead veel öösel pikemat maad koju jalutama. Kuna tegemist on vabaõhufestivaliga, siis pead ka vihmaks valmis olema - suure vaatevälja blokeeriva vihmavarjuga rahva seas istuda on võrdlemisi isekas, vihmakeep võiks aga igaks juhuks taskus olla.

Filmiprogramm on pikk ja kõht võib heledaks minna. Kui kardad, et ei pea vastu, siis võta kaasa mingit mõnusat näksimist. Sealjuures katsu viisakaks jääda - ära krõbista nii, et kaasvaatajatel närv mustaks läheb. Suuremad alkoholivarud tasuks koju jätta, kuigi külmematel õhtutel võib tekkida tahtmine midagi kangemat tee sisse valada.

Viimasena, ole sõbralik. Häid filmivaatajaid mahub palju ühele pingile. Edasi-tagasi sagijad rahunevad mõne aja pärast maha või kaovad sootuks. Kui Sul on mõni mure, siis on tARTuFFi vabatahtlikud kindlasti valmis võimaluste piires abistama. Olles heatujuline ja tundes end hästi on kogu festivalikogemus kilomeetrijagu mõnusam.


Kohtume tARTuFFil!


Pilt Tartuffi facebooki lehelt.
© Eveli filmiblogi is powered by Blogger | Author: Eveli Pung (evelipung@gmail.com) | Template designed by Josh Peterson