Autor: Eveli
| Aeg: mai 24, 2012
| Lisa kommentaar (0)
Eelmine postitus
Marveli matemaatika on midagi hämmastusväärset. Captain America oli kehv, Thor nii uskumatult halb, et lausa pöördesse ajas, Hulk meh ja ainuke, kes vähegi kangelaste reputatsiooni päästis, oli Iron Man. Aga kui nüüd summeerime kõik need erinevad tegelased ühte filmi nimega Avengers, siis raske uskuda, aga...tulemus on hea!
Avengersi cast oskab meinstriimi televisiooni ja kinoga kursis olijal päris korralikult aju segadusse ajada. War Horse-ist tuttav südamlik hobusesõber ja auväärsuse maaletooja Tom Hiddleston võtab psühhopaadist maailmavallutaja Loki positsiooni. We Bought a Zoo-s loomi nunnutanud Scarlett Johansson murrab hoopis jalgadega pahade meeste päid Musta Lese rollis. Neljandas Võimatus Missioonis Tom Cruise-i elu hinnaga kaitsnud Jeremy Renner läheb esimese 20 sekundiga kurjuse poolele üle ja How I Met Your Motheris lastesaamis- ja pereloomisprobleeme arutanud Cobie Smulders lippab siin ringi hoopis ülikitsas ja seksikas vormikostüümis.
Aga olgu. Esimene segadus on lahtunud ja aju saab mõne aja peale ümber programmeeritud. Lugu läheb tegelikult igivana valemi järgi. Saab õilsal eesmärgil kokku kari alfaisaseid, kes on sunnitud üksteisega arvestama ja koostööd tegema. Ainult, et seekord on mängus kohe eriti alfad isased, kelle jaoks peaks kreeka tähestikus lausa mingi erimärk olema. Nojah, mis te arvate, kui libedalt selline ühisettevõtmine selliste tüüpidega läheb?
Paraku on eelnevalt kohale saabunud endine beetaisane, kes on pähe võtnud idee, et tema ongi kogu kreeka tähestik, kuu ja päike, hirm, võim ja viha. No mida sa ikka teed sellise hulluga, kes omab plaani terve maailm õhku lasta ja inimrass praktiliselt hävitada. Ei jää midagi muud üle kui oma ego kokku pakkida ja mingi ühine pingutus ette võtta, et rahu ja rõõm taastada.
Kui psühhopaadilt ilusti küsida, et palun ära riku maailma ära, siis ilmselgelt ei ole see kuigivõrd tulemuslik. Nii järgnebki eeskujulik madin. Ja too madin, isegi naiselikust perspektiivist vaadates, on ikka väga vinge. Silm puhkab kui hooned pooleks siristatakse ja autod kukerpallitama saadetakse. Tolmu lendab ja heliefektidega ei koonerdata. 3D, kurat, oli jälle niiiii tohutult pime, aga vähemalt mingeid detaile eristas ja üldemotsiooni ei suutnud see ära rikkuda.
Kõige suuremaks väärtuseks pean Avengersi juures ikkagi Joss Whedoni stsenaariumi. Pooled naljakad kohad on üles ehitatud puhtatõulise loogika kasutamisele ja olgem ausad, loogikat kohtab tänapäevase Hollywoodi produktsioonides harvemini kui kuuvarjutusi. Nii ongi selline praktika viinud olukorda, kus juba kõige lihtsamate seaduspärasuste arvestamine võidab vaatajate südamed ja pikaajalise poolehoiu.
Tundub, et Joss Whedon ongi selle filmi kõige suurem superkangelane. Ootan huviga, millise projekti raames ta järgmine kord maailma päästma asub.
Avengersi cast oskab meinstriimi televisiooni ja kinoga kursis olijal päris korralikult aju segadusse ajada. War Horse-ist tuttav südamlik hobusesõber ja auväärsuse maaletooja Tom Hiddleston võtab psühhopaadist maailmavallutaja Loki positsiooni. We Bought a Zoo-s loomi nunnutanud Scarlett Johansson murrab hoopis jalgadega pahade meeste päid Musta Lese rollis. Neljandas Võimatus Missioonis Tom Cruise-i elu hinnaga kaitsnud Jeremy Renner läheb esimese 20 sekundiga kurjuse poolele üle ja How I Met Your Motheris lastesaamis- ja pereloomisprobleeme arutanud Cobie Smulders lippab siin ringi hoopis ülikitsas ja seksikas vormikostüümis.
Armas külapoiss, ära muretse, ma hoolitsen su kalli obese eest.
Aga olgu. Esimene segadus on lahtunud ja aju saab mõne aja peale ümber programmeeritud. Lugu läheb tegelikult igivana valemi järgi. Saab õilsal eesmärgil kokku kari alfaisaseid, kes on sunnitud üksteisega arvestama ja koostööd tegema. Ainult, et seekord on mängus kohe eriti alfad isased, kelle jaoks peaks kreeka tähestikus lausa mingi erimärk olema. Nojah, mis te arvate, kui libedalt selline ühisettevõtmine selliste tüüpidega läheb?
Paraku on eelnevalt kohale saabunud endine beetaisane, kes on pähe võtnud idee, et tema ongi kogu kreeka tähestik, kuu ja päike, hirm, võim ja viha. No mida sa ikka teed sellise hulluga, kes omab plaani terve maailm õhku lasta ja inimrass praktiliselt hävitada. Ei jää midagi muud üle kui oma ego kokku pakkida ja mingi ühine pingutus ette võtta, et rahu ja rõõm taastada.
Panen su hobuse põlema.
Kui psühhopaadilt ilusti küsida, et palun ära riku maailma ära, siis ilmselgelt ei ole see kuigivõrd tulemuslik. Nii järgnebki eeskujulik madin. Ja too madin, isegi naiselikust perspektiivist vaadates, on ikka väga vinge. Silm puhkab kui hooned pooleks siristatakse ja autod kukerpallitama saadetakse. Tolmu lendab ja heliefektidega ei koonerdata. 3D, kurat, oli jälle niiiii tohutult pime, aga vähemalt mingeid detaile eristas ja üldemotsiooni ei suutnud see ära rikkuda.
Kõige suuremaks väärtuseks pean Avengersi juures ikkagi Joss Whedoni stsenaariumi. Pooled naljakad kohad on üles ehitatud puhtatõulise loogika kasutamisele ja olgem ausad, loogikat kohtab tänapäevase Hollywoodi produktsioonides harvemini kui kuuvarjutusi. Nii ongi selline praktika viinud olukorda, kus juba kõige lihtsamate seaduspärasuste arvestamine võidab vaatajate südamed ja pikaajalise poolehoiu.
Tundub, et Joss Whedon ongi selle filmi kõige suurem superkangelane. Ootan huviga, millise projekti raames ta järgmine kord maailma päästma asub.
Hinnang: 9/10
Superkangelaste skaalal superfilm.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar