Autor: Eveli
| Aeg: august 18, 2011
| Lisa kommentaar (0)
Eelmine postitus
Mar adentro on Alejandro Amenábari film, mis jutustab tõsielul põhineva loo meremees Ramon Sampedrost (Javier Bardem), kes jäi nooruses ebaõnnestunud vettehüppe tagajärjel peast allapoole halvatuks. Film algab hetkest, mil Sampedro on olnud juba 28 aastat voodisse aheldatud ning võitleb väsimatult õiguse eest eutanaasiale. Sellel keerulisel teel on talle abiks südamlik ja kaunis advokaat Julia (Belén Rueda) ja kohalik töölisklassi naine Rosa (Lola Dueñas).
Mul on väga raske kirjutada antud filmist ja mitte hakata mõtisklema üldiselt eutanaasiateemadel. 29 aastat! 29 aastat kulus ühel inimesel aega, et võidelda õiguse eest surra väärikalt. Kui siinkohal veel arvesse võtta, et lõpplahendus saabus hoopis teiste vahenditega ja teisel kujul...
Amenábar on toonud ekraanile loo, mis suudab tundlikku teemat delikaatselt ja siiralt käsitleda, laskumata liialdustesse või kaotamata tunnetust hea maitse piiride osas. Režissööri meisterlikkust kinnitab ka fakt, et film võitis 2005.aasta parima võõrkeelse filmi Oscari. Javier Bardem teeb siin fantastilise rolli - kumab läbi, et ta on teinud tohutu eeltöö ja näinud vaeva, et Sampedroga samastuda. Googeldades pilte Sampedrost ja tema abistajast Ramonast (filmis Rosa) on aru saada, et Amenábari eesmärgiks on mehe elu (ja surma) nii tõetruult edasi anda kui võimalik. Näitlejate sarnasused päriselulistele isikutele on jahmatavad.
Rääkides näitlejatest ja sarnasustest, kohe filmi alguses tabas mind täielik déja vu. Nimelt on Sampedro üheks abistajaks advokaat Julia, kes kannatab degeneratiivse haiguse käes. Déja vu tuleb aga sellest, et Julia osatäitjat Belén Ruedat nägin alles kevadel HÕFF-i raames linastunud filmis Los ojos de Julia, kus ta mängis samuti Julia-nimelist tegelast, kes kannatab degeneratiivse haiguse all. Tõsi küll, selle linateose aastanumbriks on juba 2010. Ega mul midagi selle kohta ette heita pole ka - Rueda sobib selliseks karakteriks suurepäraselt.
Kokkuvõtlikult, tegemist on väga hea filmiga. Ma lihtsalt ei suuda seda praegu ammendavalt analüüsida, nii et ma vihaseks ei saa või ei hakkaks võitlema võitlusi, mis ei kuulu mulle.
Mul on väga raske kirjutada antud filmist ja mitte hakata mõtisklema üldiselt eutanaasiateemadel. 29 aastat! 29 aastat kulus ühel inimesel aega, et võidelda õiguse eest surra väärikalt. Kui siinkohal veel arvesse võtta, et lõpplahendus saabus hoopis teiste vahenditega ja teisel kujul...
Amenábar on toonud ekraanile loo, mis suudab tundlikku teemat delikaatselt ja siiralt käsitleda, laskumata liialdustesse või kaotamata tunnetust hea maitse piiride osas. Režissööri meisterlikkust kinnitab ka fakt, et film võitis 2005.aasta parima võõrkeelse filmi Oscari. Javier Bardem teeb siin fantastilise rolli - kumab läbi, et ta on teinud tohutu eeltöö ja näinud vaeva, et Sampedroga samastuda. Googeldades pilte Sampedrost ja tema abistajast Ramonast (filmis Rosa) on aru saada, et Amenábari eesmärgiks on mehe elu (ja surma) nii tõetruult edasi anda kui võimalik. Näitlejate sarnasused päriselulistele isikutele on jahmatavad.
Rääkides näitlejatest ja sarnasustest, kohe filmi alguses tabas mind täielik déja vu. Nimelt on Sampedro üheks abistajaks advokaat Julia, kes kannatab degeneratiivse haiguse käes. Déja vu tuleb aga sellest, et Julia osatäitjat Belén Ruedat nägin alles kevadel HÕFF-i raames linastunud filmis Los ojos de Julia, kus ta mängis samuti Julia-nimelist tegelast, kes kannatab degeneratiivse haiguse all. Tõsi küll, selle linateose aastanumbriks on juba 2010. Ega mul midagi selle kohta ette heita pole ka - Rueda sobib selliseks karakteriks suurepäraselt.
Kokkuvõtlikult, tegemist on väga hea filmiga. Ma lihtsalt ei suuda seda praegu ammendavalt analüüsida, nii et ma vihaseks ei saa või ei hakkaks võitlema võitlusi, mis ei kuulu mulle.
Hinnang: 8/10
Meisterlikult tehtud, liigutav.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar