Lemmikud aastast 2012

Autor: Eveli | Aeg: märts 02, 2013 | Kommentaarid (1)

Aega võttis, aga asja sai. Siin on minu lemmikud 2012. aastal vaadatud filmidest. Mõne neist vanem, mõni kohe täiesti uus. Kvaliteetaega mitmekümne tunni jagu.

Lemmikud

Väärt mainimist

Mõnusat uut filmiaastat soovides
Eveli

Argo (2012)

Autor: Eveli | Aeg: veebruar 02, 2013 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt1024648/

Sõbralikud keeled sosistavad, et Ben Affleck on hulga etem lavastaja kui näitleja. Statistika ei valeta - näitlemise eest on ta kogunud juba seitse Razzie nominatsiooni. Number seitse on aga Afflecki jaoks saamas juba märgilist tähendust. Tema poolt lavastatud Argo hiilgab tänavusel Oscarite gaalal justnimelt seitsme nominatsiooniga, sealhulgas ka parima filmi kategoorias. Pole sugugi välistatud, et härra peab hakkama varsti kuldmehikese tarbeks kuldvaarikaid kaminasimsilt garaaži tõstma.

Film räägib tõestisündinud loo 1980.aastal toimunud päästeoperatsioonist, mille eesmärk oli mässama hakanud Iraanist elusalt kätte saada tol ajal seal viibinud Ameerika diplomaadid. Eksperdid jõuavad ühiselt arusaamale, et plaan peab olema pisemate detailideni läbi mõeldud ja nii jabur, et kellelgi ei tekiks kahtlustki selle autentsuses.

Ma ei ole kindel, kas Argo väärib parima filmi Oscarit ja kindlasti ei lähe see mu lemmikute hulka, mistõttu on veel keerulisem väljendada oma võrdlemisi positiivset arvamust. The fact is, Argo on lihtsalt üks neetult soliidne film. Isegi kui mind ei kõiguta Iraan, 70ndad, diplomaadid ega habetunud Affleck. Takt oli õige, tempo oli õige ja lõpplahendus kruviti nii meeldivalt üles, et hoidsin kulminatsiooni ajal põnevusest hinge kinni. Hästi tehtud.

Hinnang: 8/10
Soliidne!

Jack Reacher (2012)

Autor: Eveli | Aeg: jaanuar 11, 2013 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt0790724/

Jack Reacher on läinud aasta parim komöödia, punkt. Ei, mitte action, crime ega thriller nagu IMDb väidab, vaid eelkõige just puhastverd komöödia. Sellist naljaseljankat pole ammu saanud - naiivseid nalju, lolle nalju, intelligentseid nalju, peeneid nalju, värskeid nalju, nalju, mis tegelikult vist ei pidanudki naljad olema...või siiski?

Poleks ealeski uskunud, et Tom Cruise võib end Tom Cruise Productionis nii kergelt ja mõnusalt võtta, aga tuli jube muhedalt välja. Korraks tekkis kahtlus, et võib-olla olen ise veidi kohtlane, et nii palju filmi ajal itsitan, aga kindlustuseks tuli terve saalitäis rahvast kõlavalt kaasa.

Hinnang: 9/10
Aitäh hea tuju eest!

Life of Pi 3D (2012)

Autor: Eveli | Aeg: jaanuar 07, 2013 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt0454876

Cloud Atlas pidi olema järgmine Avatar - ei olnud. The Hobbit pidi olema järgmine Avatar - ei olnud. Life of Pi? Jõuab Avatarile tõenäoliselt kõige lähemale. Tegemist on ühe selle (või viimase kolme) aasta ilusaima filmiga, millele võib visuaalses osas konkurentsi pakkuda ehk ainult Upside Down.

Life of Pi jutustab Pi Patelist (põhiosas Suraj Sharma), kes elab üle laevahuku ja leiab end ookeanil päästepaadist koos Richard Parkeri nimelise Bengali tiigriga. Järgneb võitlus ookeani, surma ja iseendaga. Kõik, mis on viimse piirini viidud - ellujäämiseks on vaja astuda kaks sammu sellest üle.

Vaatamata süngele sisule on Life on Pi väga elujaatav film. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Rasked situatsioonid lahendatakse siira huumorivinega ja õnneks ei pea terve filmi vältel kordagi pikemat aega peategelaste pärast südant valutama. Pi on sümpaatne juba filmi esimestest hetkedest, kus näidatakse teda väikesena klassile oma nime seletamas või esimese armastusega kohtumas. Ookeani meelevallas enda ja tiigri elu eest võideldes avaldub ka tema kaastundlik ja väärikalt sihikindel iseloom. He's the kind of friend I would always like to have.

Poolehoidu soosivate peategelaste teekonda illustreerivad meeletult ilusad loodusvaated. Virmalised, tähistaevas, värviline ookeanielu, maagilised saared... Ehk sellepärast seostubki Life of Pi mulle nii kangesti Avatariga - jääb tunne, et Ang Lee on analoogselt eelmainitule oma tegelastele eraldi fantaasiamaailma loonud. Kas kuskil maailmanurgas tõepoolest selline ilu leidub või ei leidu, harva on seda varasemalt meile kogemiseks nii lähedale toodud.

Rääkides filmi visuaalsest poolest - aus ülestunnistus - mina olengi see, kellele meeldib 3D. Meeldib kontseptuaalselt, meeldib rakenduses, meeldib selle filmi puhul. Hästi tehtud ja hästi vaadatud 3D (loe: kõige võimsam efekt tekib pigem kinosaali eespool asetsevates ridades) võimendab elamust ja lisab ilusatele filmidele omanäolise maagiakihi. Kuigi olen vist sellise arvamusega sama üksi kui Pi keset ookeani, plaanin jätkuvalt vastuvoolu ujuda ja soovitan kindlasti ka Life of Pi-d vaadata kolmemõõtmelisena.

Hinnang: 9/10
Ilus film rohkem kui ühel tasandil.

The Hobbit: An Unexpected Journey (2012) HFR 3D

Autor: Eveli | Aeg: jaanuar 03, 2013 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt0903624/

Tunnistan kohe alguses üles, et olen maskeerinud selle postituse kavalalt The Hobbiti arvustuseks, et tegelikult kirjutada hoopis HFR-ist.

HFR (High Frame Rate) tähendab inimkeeli, et film jookseb kõrgemal kaadrisagedusel kui tavapärane 24 kaadrit sekundis. Kui ma õigesti aru saan, siis tehniline valmidus HFR-filme näidata on hetkel ainult Coca-Cola Plazal. Tahaks aga siinkohal julgustada ka teisi suuremaid kinosid vastavasse tehnoloogiasse investeerima, sest HFR kvaliteet on awesomesauce!

Minu jaoks oli Kääbik HFR 3D-s tõepoolest selgem ja sujuvam. Kirkam ja klaarim. Ja ma võiks täiesti vanduda, et eristasin isegi põõsaste lehti, millest peategelased ka kõige suurema ajuga mööda tormasid. Süda ei läinud pahaks, pea ei hakanud valutama. Ainult Coca-Cola Plaza hirmrasked aktiiv-3D prillid panid ninajuure jubedamal kombel tuikama ja sundisid niheledes iga natukese aja tagant positsiooni kohendama. Rääkides 3D-st, siis ei pannudki ma seda siin filmis nii väga tähele. Või kirjutas mu aju selle efekti hoopiski HFR arvele? Kuklas on tunne, et HFR pilti oleks kaunis ka lamedana vaadata.

Et aga mitte täielikult lugejaid eksitada, siis kirjutan ka paar sõna Kääbikust. Ma ei ole kunagi diehard LOTR-i fänn olnud, aga nautisin neid filme siiski keskmisest rohkem. Nõndaviisi on peale kinos vaadatud osi ette tulnud ka ükskomamituteist LOTR-i filmiõhtut, mille käigus Tolkieni-Jacksoni võlumaailm aina paremini mälus kinnistunud.

Läksin Kääbikut vaatama eeldusega, et see annab üle mitme aasta jälle korraliku doosi kinoelamust. Etteteada kvaliteet. Ja paraku oligi, nii sõnapaari esimese kui viimase osa tähenduses. Samad tegelased, samad kohad, samad sügavamõttelised kõned ja eepilised lahingud. Samad hoiakud, põgenemised, pääsemised, võidud ja kaotused... ja järsku tundus Kääbik kui eilne ülessoojendatud supp. 

Ma ei oleks seda ealeski arvanud, aga taaskohtumisrõõmu asemel tekkis hoopiski been there, seen that mõte. Ma haigutasin! Mitu korda! Nüüd ei teagi, mis saab, sest kangesti oleks tahtnud Kääbikut enda jaoks armastada ja teistele edasi kiita...

Hinnang: 6/10
Vanale koerale uus trikk (loe: HFR) õpetatud. Aga ustav on ta ikka.

Cloud Atlas (2012)

Autor: Eveli | Aeg: detsember 27, 2012 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt1371111/

David Mitchell ei osanud tõenäoliselt uneski näha, millise fantastilise väljakutse ta filmitegijatele pakub, kui 2004.aastal Cloud Atlase romaani kirjutas. Kuus omavahel põimunud eri ajastu ja toimumispaiga lugu andsid võimaluse ühte siduda 70.ndate thrilleri, futuristliku sci-fi, ajaloolised jutustused ja tänapäeva komöödia. Sellist 6 in 1 pakkumist ei tule just eriti tihti ette.

Režissöörideks Matrixi tegijad koos Tom Tykweriga, kelle tagataskus on samuti päris mitu kobedat tükki, treiler, mis kuulutas justkui Avatari uut tulemist ja IMDb hinne 8.1 võtsid kerge ärevussurina sisse. Potentsiaal läbi lae! Film ise aga...

Uut superlemmikut sellest ei saanud. Kestvat õhinat sisse ei jäänud. Ja nüüd, kolm nädalat peale vaatamist, ei viitsi ma isegi korralikku arvustust kirjutada. Lihtsam on kergema vastupanu teed minna ja kopeerida siia oma vahetult peale vaatamist Filmiveebi postitatud kommentaar.

Korralik ühepajatoit - nagu Jaz juba jutustas - erinevad ajastud, erinevad filmižanrid, erinevad lähenemised. Ja täpselt nagu ühepajatoidu puhul ei oska ma otsustada, kas see maitseb mulle või mitte, ei suuda ma Pilveatlase kohta ühtset otsust langetada.

Pea kolm tundi filmi läks väga kiirelt, igav ei hakanud, visuaalrõõmu jätkus, samuti mõnusat (pseudo)filosoofiat, mis mulle kogemata kombel kangesti peale läheb. Samas, ma ei teagi miks, aga jäi puudu see trigger, et antud filmi enda jaoks üheks aasta parimaks või koguni isiklikuks lemmikuks kuulutada. Minu jaoks läheb Pilveatlas samasse kategooriasse Benjamin Buttoniga - igati vägev ja selgelt tugev film, aga peale esmakordset vaatamist ei ole kordagi tekkinud tahtmist uuesti näha.

Järgmise Avatariga otseselt tegu ei ole, aga Pilveatlas on sellegipoolest rohkem kinosvaatamise film. Siinkohal tahaks tunnustada subtiitrite tõlkijat, kes oli väga mõnusalt suutnud ühe keskse storyline-i väljamõeldud(?) murrakut tõlkida ja eestistada. Kindlasti ei olnud see kerge töö ning tulemus sai väga hea.

Muusikast rääkides, Pilveatlase sekstett mulle nii väga ei meeldinudki. Võib-olla tundsingi puudust just soundtrackist, mis oleks minu maitsele ja seeläbi ka õigele meeleolusagedusele viinud.

Hinne tüürib 8/10 poole. Objektiivselt vaadates suurejooneline ja kahtlemata tõuseb teiste seast esile, aga isiklikult suurt emotsiooni ei tekitanud.

Hinnang: 8/10
Kui mitu neist punktidest ambitsioonikuse arvele kirjutada, otsustab igaüks ise.

Silver Linings Playbook (2012)

Autor: Eveli | Aeg: detsember 16, 2012 | Kommentaarid (1)

http://www.imdb.com/title/tt1045658/

Mõnikord teed kõik õigesti, pingutad enda ja teiste õnne nimel, hoidud rumalustest ja elad heas usus, et seekord jääb elu jooksma seda õiget liini pidi, mis rahulikult vanaduspäevini välja kulgeb. Aga isegi siis, kui just on tekkinud tunne, et äkki on olulised asjad viimaks ometi paigas ja enam ei pea nii palju rabelema, läheb maailm sassi. Leiad end ootamatult sügavast august, kust välja ronimiseks läheb vaja meeletul hulgal motivatsiooni, entusiasmi, pealehakkamistahet ja kurat-teab-millist sadamiljonit eduka inimese omadust veel. While you still feel like shit.

Pat (Bradley Cooper) ja Tiffany (Jennifer Lawrence) on kaks inimest, kes leiavad end sellisest sügavast august. Pati abikaasa on teda petnud kolleegiga ja Tiffany oma hiljuti lahkunud. Mõlemad on esialgsest šokist üle saamas ja üritavad kilde kokku panna. Nagu ka liimitud portselanvaasi puhul ei näe tulemus välja sugugi sujuv ega kaugeltki perfektne.

Cooper ja Lawrence on kahtlemata sümpaatseimate näitlejate hulgas, kes viimastel aastatel kinolinu kaunistanud. David O. Russelli kirjutatud ja lavastatud film annab mõlemale võimaluse särada, näidata külgi, mis eelnevates lihtsamates blockbusterites varju jäänud ja teha karakterid nii omaks, et üle tüki aja tekib võimalus puhata stereotüüpidest. Paratamatult on originaalsusest saanud too Hollywoodi punasesse raamatusse kantud haruldane loom, keda üliharva vilksamisi märkab ja isegi siis ei jõua teda pildile püüda. Russell suutis ja lõpptulemus on kaunis.

Hinnang: 8/10
Düsfunktsionaalsus, mis teeb südame soojaks.