Comments

september 01, 2011

Ben X (2007)

Autor: | Aeg: september 01, 2011 | Kommentaarid (1) Eelmine postitus

Ma olin 13-aastane, kui kooli vahetasin. Uus algus, uued inimesed. Enamik klassikaaslastest siiski tundsid juba varasemalt üksteist, sest nad olid sama kooli paralleelidest uude eriklassi tulnud. Kohe alguses torkas teiste seast silma üks klassiõde, kes oli vaiksem, kandis imelikke riideid ja käis vahetunnis mööda seina. See ei jäänud märkamata ka klassivendadele, kes teda halastamatult kiusasid. Minu jaoks oli see täiesti hämmastav käitumine - kuidas on võimalik, et inimesed absoluutselt ilma igasuguse põhjenduseta teevad teisele haiget? Lapsele, kellel oleks vaja just tuge, et sotsiaalselt areneda, et tunda mingitki kuuluvustunnet. Ja teised klassikaaslased vaatasid seda kõike tuimalt pealt.

See oli vist septembrikuu teine või kolmas nädal enne bioloogiatundi, kui klassivennad teda jälle mõnitama hakkasid. Mul oli selleks hetkeks süda pahaks läinud kogu apaatsuse peale, astusin klassivendade juurde ja ütlesin ühe lause - "jätke ta rahule". Sellest ühest lausest piisas, et kindlustada endale nende mõnitamine ja kiusamine mitmeks järgnevaks aastaks. Õnneks olin ma piisavalt tugev, et ignoreerida ja vastu võidelda, nii et keskkooli jõudes ei tahtnud ega julgenud keegi mind rohkem torkida. Seda klassiõde, keda oli aastaid kiusatud enne kõnealust intsidenti, kiusati lõpuni välja - 12.klassi tutipeojärgsel väljasõidul kallati ta veega üle ning terve lend vaatas naerdes pealt, kuidas ta tulutult oma kiusajaid mööda heinamaad pisarais taga ajas.

Ben X on Belgia režissööri Nic Balthazari käe all valminud film autistlikust noorukist Benist (Greg Timmermans), kelle eakaaslased ta elu põrguks teevad. Julmad klassivennad alandavad teda igal võimalikul moel, samal ajal kui ülejäänud kaasa naeravad või sekkumata pealt vaatavad. Ben, kellel on raskusi isegi igapäevaste tegevuste sooritamisega, põgeneb iga hommik ja õhtu ahastust tekitava reaalsuse eest online rollimängude maailma. See on ainuke koht, kus ta on tugev ja respekteeritud ning mis pakub talle varjupaika.

Antud film torkab sotsiaalset närvi mitmel erineval tasandil - autism, koolikiusamine, enesetapp, hinnagute jagamine ja sildistamine. Tekkinud olukorda vaadatakse läbi erinevate silmade. Ben analüüsib ennast ja maailma, tema ema räägib väsinult igavesest võitlusest selle eest, et poega võrdsena koheldaks, isa ei oska midagi ette võtta, koolidirektorid ja õpetajad laiutavad käsi ning räägivad olukorra lootusetusest, arstid pakuvad välja erinevaid hinnanguid ja diagnoose, mõistmata mida Ben tõeliselt läbi elab ning klassikaaslased näevad temas vaid väärakat, keda on mõnus endast välja ajada.

Beni sisemonoloogid lasevad vaatajatel näha tema igapäevaseid suuri võitlusi väikeste asjade nimel. Kuidas jõuda bussiga õigeks ajaks kooli, kuidas käituda normaalselt, kuidas ja millal naeratada. Tihtipeale on tal kaasas kaamera kaasõpilaste käitumise filmimiseks, et hiljem selle pealt õppida. Leidub aga asju, mida ta ei suuda kunagi mõista - kujundlikke väljendeid, teatud emotsioone ja palju muud.

Koolikiusamisest on tehtud palju filme. Siinkohal võiks natuke paralleele tõmmata eesti linateosega Klass, mis puudutab analoogseid teemasid. Kuigi hindan seda väga kõrgelt, imponeerib mulle Balthazari film palju rohkem, kuna see on oluliselt sügavam ja kihilisem. Ka tehniline teostus on väga tasemel - fantastiline kaameratöö teeb filmi juba ainuüksi visuaalselt poolelt kütkestavaks.

Ma ei tea ühtegi filmi, mis annaks sõnumit nii hästi edasi kui Ben X. Mis oleks nii siiras ja nii läbinägelik ning mis käsitleks nii mõjuvalt erinevaid valupunkte. Mõnel vaatajal võib tekkida arvamus, et filmis nähtu on võimendatud, kuid kahjuks eksisteerivad sellised haiget tegevad ja alandavad seigad ka reaalsuses. Olen näinud, olen kogenud.

Täna on 1.september ja 136 440 last läks taaskord hommikul kooli. Erinevad uuringud näitavad, et aukartust äratav protsent õpilastest on ühel või teisel viisil kiusamisega kokku puutunud. Sellegipoolest, olukord ei ole lootusetu ja koolivägivald ei ole paratamatus! Kui näed, et kedagi kiusatakse, siis ära mine sellega kaasa. Ära vaata naerdes pealt, vaid astu kiusatava kaitseks välja. Informeeri õpetajaid ja vanemaid. Või kui sa ei julge midagi rohkemat ette võtta, siis mine mõnel vahetunnil kiusatava juurde ja ole sõber. Ole kasvõi 10 minutiks siiralt toetav sõber, sest sellised asjad loevad väga.

Hinnang: 10/10
Mõtlemapanev, annab sõnumi väga hästi edasi.

1 kommentaar:

  1. Need arvustused lähevad järjest paremaks, sellise koht oleks juba mõne kvaliteetse lehe filmirubriigis.

    VastaKustuta

© Eveli filmiblogi is powered by Blogger | Author: Eveli Pung (evelipung@gmail.com) | Template designed by Josh Peterson