AUS+FILM

Autor: Eveli | Aeg: aprill 24, 2017 | Lisa kommentaar (0)

Mul on hea meel, et film on moodi läinud. Filmiürituste valik muutub aina mitmekülgsemaks ja tegijatel leidub aina rohkem kifte ideid, mida tasapidi ellu kutsuda.

AUS+FILM on Austraalia filmifestival, mille algatas eelmisel aastal Geoffrey Longhurst, 11 aastat Eestis elanud austraallane. Tookord oli teema "Kodust kaugel", mille raames näidati kahte tunnustatud Austraalia filmi Tartu Elektriteatris.

Sel aastal linastuvad valitud filmid suisa kuues Eesti paigas, sh Tallinnas, Tartus, Viljandis, Paides, Jõgeval ja Karksis. Näitamisele tulevad kaks muusikateemalist filmi. Mrs. Carey's Concert (2011) on dokumentaalfilm kirglikust ja nõudlikust muusikaõpetajast Karen Careyst, kes valmistab oma õpilased iga kahe aasta tagant ette suureks kontserdiks Sydney ooperimajas. Shine (1996) jutustab tõsielul põhineva loo pianist David Helfgottist, kelle edukas karjäär viib läbipõlemiseni ning viimaks ka lunastuseni.

Eesti on minu uus kodu olnud juba 11 aastat ja filmide läbi saan ma jagada oma uute sõprade, sugulastega seda kultuuri, mis minust kaugele maha jäi. Minu kirg eriliste filmide vastu tõi mind eelmisel aastal filmifestivali mõtteni ja ma tahtsin pakkuda Teile Austraalia parimaid ja tunnustatumaid lugusid, mis näitaksid minu kultuuri. Pärast eelmist festivali, mille teemaks oli KODUST KAUGEL ja mis toimus ilusas Tartu linnas Elektriteatris, ütles minu sõbrad mulle, et nad mõistavad nüüd palju rohkem mind ja ma olen selle üle õnnelik, sest see minu festivali eesmärk oligi.

Kuna olen mõistnud, et eestlane austab üle kõige oma laulupidu ja armastab ennast laulurahvaks kutsuda, siis valisin sellel noorte laulupeo aastal festivalile MUUSIKA-teemalised filmid. Suurejoonelised ja autasudega filmid ja annavad edasi noorte ja talendikate austraallaste haaravaid ja ülimalt võimsalt helisevaid lugusid.

Ma loodan, et kõik Eesti talendikad noored muusikud ja kirglikud filmisõbrad leiavad minu pakutud filmidest endale inspiratsiooni ja emotsiooni ja mina paremat integratsiooni. 

Geoffrey Longhurst, festivali peakorraldaja.

Ghost in the Shell (2017)

Autor: Eveli | Aeg: aprill 13, 2017 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt1219827

Scarlett Johansson kehastab Majorit, ellujääjat, kelle aju istutatakse küborgi kehasse. Ees ootab kohanemine hübriideluga ja eneseleidmise teekond. Järgneb magus filosofeerimine eksistentsi voogudes - masin või hingega inimene, sõdur või tsiviilisik, käsutäitja või otsustaja, loodu või looja. 

Kõige rohkem tekitab põnevust tulevikuühiskond, kus ilukirurgia ja meelte parendamine on sama lihtne ja enesestmõistetav kui tehnika upgrademine või uue tätoveeringu hankimine. Soovid paremat kuulmist? Aga palun. Röntgennägemist? No problem. Raha mulle, upgrade sulle, thank you, come again.

Olen nende väheste seas, kes ei ole vanemaid Ghost in the Shelli filme ja sarju näinud. Kaaslaste hämmeldust jälgides tundus, et tausta puudumine tuli pigem kasuks. Ilmselt jäid seetõttu mõned segased seosed ja meelevaldselt kokku sõlmitud otsad märkamata. Aga see ei päästnud.

Scarlett Johansson, CGI ja 3D efektid teevad küll silmale pai, kuid jutulugu pendeldab etteaimatavusest täieliku segaduseni, leidmata tasakaalu- ega fookuspunkti.

Unustan ruttu.

6/10
Tuul tühjas kestas.

T2 Trainspotting (2017)

Autor: Eveli | Aeg: aprill 10, 2017 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt2763304

T2 Trainspotting ei ole eraldiseisev film. Kui sa ei tea praeguseks, kes on Renton, Sick Boy, Spud või Begbie, siis ei ole sul ka mõtet siit edasi lugeda või T2-te vaadata.

Õnneks taipasin Trainspottingu esimese osa hiljuti üle vaadata. Selle arvelt jäid silma mitmed vaevumärgatavad vihjed eelmisele filmile, mis andsid tegelikult kõige parema nostalgilise emotsiooni. See moment, kui hakkas mängima aeglane versioon Born Slippyst....

Ja siis muidugi need jaburad seiklused, šoti aktsent, kutid oma tuntud headuses. Ning choose life.

Soliidne järg. Saba koerale, porgand lumememmele. Tuli ikka armastus peale küll.

Choose watching, choose pondering, choose listening to Underworld for the better part of the following weeks, choose reading IMDb trivia, choose falling in love with the first part again, choose thinking about your life, choose getting to know your drugs, choose growing into yourself. Choose life.

Hinnang: 9/10
💗

Sangarid (2017)

Autor: Eveli | Aeg: märts 21, 2017 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt6025806

Sangarid on kodumaine lugu Nõukogude Eestist Rootsi pagenud kolmest ettevõtlikust tüübist (Veiko Porkanen, Märt Pius, Karl-Andreas Kalmet). Poisid jätavad oma ettemääratud tulevikud, põrutavad kummipaadiga üle lahe ja püüavad end uues suures priiuses kehtestada.

Kui treiler lubas Sangaritest miskit fun janti, või no vaadake kasvõi postrit, siis tegelikult oli tegemist hulga tõsisema filmiga. Jah, poisid panevad korra pihta kollaseid kummiparte täis käru ja üks briljantne elektroonikapoe moment on ka, ent valdavalt jooksevad läbi tõsisemad teemad. Koduste hülgamine, keelebarjäär, töö leidmise keerukus, kahtlased pakkumised, libedad teed ja uljad nirude tagajärgedega valikud.

Lahedasti on sisse põimitud viited pagulusteemadele - põgenemine, pääsemine ja põrumine, fookuses kultuuriruumiga kohanemine. Film tuletab delikaatselt meelde, et mölakaid leidub igast rahvusest, ka meie armsa kodumaa ettevõtlikeimate poegade seas. Ja ka seda, et mõnest võib hiljem veel asja saada. 

Kui komejandi ootused maha keerata, siis üllatab Sangarid päris positiivselt. Ma ei mõista, miks Sangareid turundati kui an upbeat comedy (IMDb kirjeldus, treiler, poster) ja seostati Klassikokkutulekuga. Omaarust ma ei ole morn no nonsense stereotüüpeestlane, kes ei oska nalja naerda, aga... Tõsisemaid mõttekohti leidus minu jaoks hulga rohkem kui muigamise momente. Ja see tegi kokku täitsa vahva ja mõtlemapaneva filmi.

Muide. Porkanen, Pius ja Kalmet teevad väga meeldejäävad rollid. Hea on taas tõdeda, et meie nooremast kinogeneratsioonist kasvab täitsa sheffe kutte peale.

Hinnang: 7/10
Treiler põlema, film on põnevam.

HÕFF 2017: The Invisible Guest (2016)

Autor: Eveli | Aeg: märts 15, 2017 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt4857264

Kui ma 2011. aastal esimest korda HÕFF-il käisin, jäid mulle igaveseks meelde kaks filmi - Jason Eiseneri ultravägivaldne Hobo With a Shotgun ja Oriol Paulo kirjutatud Julia's Eyes. Viimast vaadates olin põnevusest istmesse naelutatud ja vaatasin silmad pärani (no pun intended) esimesest viimase sekundini. Ühtlasi mõistsin selle filmiga esmakordselt, et õudusfilm ei tähenda alati kinolina pihta plartsatavat verd, zombiesid ja hakkimisele keskendunud maniakke, sest "nii on". 

Üks korralikult õudne film võib olla ka nutikas psühholoogiline thriller. Sammhaaval lahti rulluv elegantne jutustus, mis ei lajata lägase groteskipanniga, vaid jagab rahulikult pusletükke, et vaataja saaks ise kätt proovida õõvastava pildi kokku panemisel. Terviku saavutamine pakub rahuldust - meile meeldib kui meie kahtlustused osutuvad tõeks või on lõpplahendus nii üllatuslik, et saab veel tükimat aega tagantjärgi mõelda ja viimast teadmist konteksti panna.

Adrian Doria (Mario Casas) on noor staarärimees, kelle võimuses on luua impeeriume. Tal on kogu pakett olemas, et edukuse postripoisi rolli täita - sihikindlus, šarm, nutikus, bisnes, raha, naine, laps, kodu, armuke, vormis keha, BMW ja kallis käekell. Maailm püüdleb aga alati tasakaalu poole. Seetõttu juhtub õnnetute asjaolude kokkulangemisel miski, mis paneb Adriani moraalsete valikute ette, millest igaüks on hävitavate tagajärgedega. 

Süüdistatuna mõrvas palkab Adrian endale advokaadiks Virginia Goodmani (Ana Wagener), parimatest parima. Virginial on ainult üks nõudmine - et mees räägiks talle ära absoluutselt kõik, mis juhtus. Algab kolmetunnine vestlus nutika analüütilise advokaadi ja Adriani vahel, kelle mälestused viivad vaataja tagasi sündmuspaigale ja seal eskaleerunud tegevusteni.

The Invisible Guest on Oriol Paulo täismäng nii stsenaariumi kui režissööritöö osas. Sarnaselt tema eelmiste lugudega jätkub vajalikku informatsiooni igasse momenti. Telefoni filmi ajal checkida ei jõua - 5 sekundit tähelepanu hajumist ja juba on mõni oluline kild mööda läinud. Dialoogid on kiired ja hispaania keelele omaselt voolavad, pikitud emotsioonidega. Vaatenurk muutub iga uue teadmisega.

Riukaid ja ootamatuid pöördeid on nii ohtralt, et film pakub päris kobedat mõttetööd analüütilisele ajule. Samuti aidatakse mahajäävat vaatajat vajadusel järgi, et jõuaks kaasas püsida. Igatepidi ilus. Oriol Paulo hispaania thriller on alati minu regular HÕFF-i ajal ja ka see kord ei pea pettuma.

Hinnang: 8/10
Järjekordne Oriol Paulo maiuspala.

HÕFF 2017: The Love Witch (2016)

Autor: Eveli | Aeg: märts 02, 2017 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt3908142

Tänavuse HÕFF-i põhiprogrammi kuuluv lugu nõid Elaine-ist maskeerib end nunnu fantaasiakomöödiana. See ei saa olla kaugemal tõest. Unustage inimsajajalgsed, zombied, (mootor)saed ja kirvemõrvarid. The Love Witch on üks õõvastavamaid filme HÕFF-i ajaloos. Pole vahet, kas vaataja on mees- või naissoolise eelsoodumusega, kõigi jaoks leidub see moraal, mis tasahilju karvad püsti tõstab.

Elaine (Samantha Robinson) on sarisuhestajast nõid, kes kasutab meeste köitmiseks armujooke ja maagiat. Maneeridelt ja välimuselt kui paralleelmaailma Audrey Hepburn, utiliseerides paremikku Stepfordi tehnoloogiatest, ei ole preilil vähimatki muret nende võlumisega. Paraku kipuvad härrasmehed õnnetul kombel otsa saama, mis viib Elaine veelgi meeleheitlikumalt järgmisi otsima, keda, oh well, surnuks armastada.

Kauni 70ndate technicolor kesta all peitub dialoog, mis kubiseb nutikatest stereotüüpidest, self-help tarkustest ja neurootilistest märkustest. Kõik see võtab muigama...kuni hirmus hakkab. Kui mootorsaemõrvari või Freddyga samastuvad ilmselt vähesed, siis armunõia karakterid peegeldavad kenasti kogukonnaliikmeid. Naabrinaist, kolleegi, sõpra, pereliiget või veel hullem, vaatajat ennast. Lood ja mõttekäigud muutuvad järsku hirmuäratavalt tuttavaks ja tõeliseks. 

Love Witch pihustab vaheldumisi elegantset õukonnaolengut ja jaburat eskaleerumist, kuuma võrgutust ja nohiklikku sehkendamist. Kui plaanite filmi vaadata (potentsiaalselt) samasse seksosfääri kuuluva kaaslasega, siis jääge vapraks ja ärge paranoiat ligi laske. Sest tagatipuks on tegemist veel säärase inspireeriva filmiga, kust tasub parimad palad kaasa võtta. Aga ainult parimad, mitte need psühhootilisemad.

Diskleimer 1: Kui pärast filmivaatamist kaaslane teid veel kunagi sulnismeela häälega babyks kutsub, võib tekkida kihk põgeneda või enesekaitseks nuga haarata.
Diskleimer 2: Võib tekkida kihk kõiki babyks kutsuda.

Hinnang: 7/10
Pealt kullakarvaline, seest mürgiviiruline.

Juba kahe kuu pärast...

Autor: Eveli | Aeg: veebruar 28, 2017 | Lisa kommentaar (0)