Johnny English Reborn (2011)

Autor: Eveli | Aeg: november 06, 2011 | Kommentaarid (3)

http://www.imdb.com/title/tt1634122/

Issand jumal. 14 aastat tagasi olin ma kinos, vaatasin suu ammuli Beani filmi ja naersin nii palju, et kõhulihased valutasid veel mitu päeva takkajärgi. Rowan Atkinson oli üks mu lapsepõlve iidolitest ja kui väikevend pakkus, et läheks kinno uut Johnny Englishi vaatama, olin üpris kiiresti nõus. Aga olgem ausad, kui mõnikord saab rääkida allakäigust, siis nüüd on tegemist lausa vabalangemisega.

Niisiis, mida Rowan Atkinson tänapäeval komöödia nimel teeb?

Lohistab peenise külge seotud kive. Peksab auväärses eas vanadaami kandikuga. Istub põrkepallile ja kukub sellega perseli. Mökerdab huuli punase huulepulgaga. Kannab roosakirjusid aluspükse ja laseb endal korduvalt jalaga munadesse virutada. Ja siis veel ühtkomateist.

Võimalik, et sellised tegevused oleks mingis teatud situatsioonis üsna naljakad, aga seekord tahaks pigem nutta kui naerda. Tundsin, kuidas mu ajurakud antud filmi vaatamise ajal surid, sest midagi nii lamedat ja ajuvaba ei ole ma tükil ajal vaadanud. Kolmekordsete integraalide lahendamise oskus - gone. Maatriksite korrutamine ja nupumustri heegeldamine - also gone. Uurisin pärast filmi ka vennalt, kas ta ikka oskab veel pärast sellist ajutapmist ruubikukuubikut kokku panna. Jah, õnneks küll.

Kuidas on võimalik, et Atkinson oma nime mingi sellise jamaga seob? Veelgi hullem, kaalukas filmirollis astub üles ka minu palavalt armastatud The Wire sarjas osalenud Dominic West. Why, McNulty, why?!

Kui oleks minu võimuses, siis lisaksin algustiitrite ette suitsupakkidega analoogse hoiatuse - olge ettevaatlikud, sest antud film võib kahjustada teie (vaimset) tervist.

Hinnang: 1/10
Don't.

One Day (2011)

Autor: Eveli | Aeg: november 06, 2011 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt1563738/

One Day on romantiline draama parimatest sõpradest Emmast (Anne Hathaway) ja Dexterist (Jim Sturgess). Film kajastab peategelaste elu erinevate aastate jooksul ühel kindlal kuupäeval - 15.juulil, mil nad esimest korda teadlikult kohtusid. Mõnikord veedavad nad selle päeva koos, mõnikord jällegi lahus.

Võin häbita tunnistada, et olen inimene, kellele selline idee väga peale läheb. Tihtipeale sirvin oma vanu blogisid ja loen, mida olen teinud mingil kindlal kuupäeval eelmisel aastal, üle-eelmisel aastal, üle-üle-eelmisel aastal... Hea on meenutada ja imestada, kuidas üks aasta võib teisest nii väga erineda või siis vastupidi, leiad end aasta hiljem täpselt samast punktist.

Esimene pool One Day-st oli väga paljulubav. Teravmeelne dialoog, mõnus flow. Mul püsis naeratus pidevalt näol. Teine pool kippus juba veidi venima. Varasemalt oli asi minu jaoks lihtne - mida rohkem südantlõhestavat kurbust ja traagikat, seda parem film. Nüüd enam nii lihtsalt läbi ei saa. Kasvuraskustest, kaotusvalust, kaotatud armastusest või südamelähedase tegelase surmast ei piisa, et film automaatselt hea oleks. Ja samas, mind ometigi võlus see konstantne reality check, mis filmist läbi jooksis.

Hathaway ja Sturgessi omavaheline keemia on muljetavaldav. Hathaway nohiklik tagasihoidlikkus ja Sturgessi playboy attitude loovad tugeva kontrasti, kuid nad sobivad nii hästi kokku. Vaataja ei pea kordagi mõttes lisatööd tegema, veenmaks end, et tegemist on tõesti parimate sõpradega.

Kirsiks tordil olid väikesed naljad, mis olid peidetud kiire dialoogi sisse ja millest mindi peaaegu märkamatult edasi, jätmata vaatajale obvious naerupausi hetke. Aitäh! See ongi selline pisiasi, mida ma mõnikord filmilt ootan.

Hinnang: 6/10
Väga paljulubav algus, liialt pikaks venitatud lõpp.

Drive (2011)

Autor: Eveli | Aeg: november 03, 2011 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt0780504/

Nicolas Winding Refn on nimi, mis juba pikemat aega mu keelel ja meelel püsinud. Kas on põhjus selles, et tegu on Cannes'i filmifestivali parima režissööri preemia laureaadiga või kõlab see kombinatsioon lihtsalt piisavalt köitvalt, ei tea. Igatahes on tegu nimega, mis jääb veel pikemaks ajaks vaimusilmas virvendama.

Drive on lugu introvertsest noormehest (Ryan Gosling), kelle suurim kirg on sõitmine. Päeval teenib ta leiba mehaaniku ja kaskadöörina, öösel hästi orkestreeritud röövide autojuhina. Ta on kõigis eelmainitud tegevustes äärmiselt edukas - tänu oma analüütilisele kaalutlemisele ja eriliselt külmale närvile. Juhuse tahtel tutvub ta üksikema Irene'iga (Carey Mulligan), kelle sõprus annab talle väga palju, kuid läheb maksma rohkem kui ta ealeski ette kujutas.

Drive on psühholoogiline magnet. Juba esimeste stseenidega pannakse tonaalsus paika - rahulik, täpselt välja mõõdetud kulgemine. Goslingu karakter on kahtlemata üks parimaid, keda ma viimase 10 aasta jooksul kinolinal näinud olen. Iga kord, kui ta vaikselt muigas, tundsin kuidas mu pulss rahunes ja everything is in its right place tunne tekkis.

Goslingi ja Mulligani ekraaniromanss on äärmiselt armas näide kahe introverdi suhtlemisest - aga mõnikord ei olegi nii palju sõnu vaja. Ajastus, ainult see perfektne ajastus. Irene'i väike poeg Benicio on tegelane, kes liidab nad ühtseks tervikuks, mis võiks hästi funktsioneerida igavesti.

Kahe minuti jooksul muutub Drive südantsoojendavast muigamisfilmist Hobo with a Shotguniks. Tütarlaps kinos minu kõrval võpatas esimese ootamatu paugu peale nii tugevalt, et terve pingirida värises - ja nii ongi üks Refni eesmärkidest täidetud. Edasi järgneb ilmekas demonstratsioon alalhoiuinstinkti tugevusest. Külmaverelisus on aktsepteeritav ja vajalik, et ellu jääda.

Nii-perfektseid-et-tahaks-sisimas-kisendada-stseene oli omajagu. Õige valgus, pilgud, puudutused. Dialoogi vähesus ja emotsionaalne soundtrack, mis lugu edasi jutustas, võitis kohe mu südame. Kuigi, pean tunnistama et kohati kulges tegevus minu jaoks liiga aeglaselt. Need olid need hetked, mil tekkis trots ujuda vastuvoolu ja filmi hinnet alla tõmmata.

Reaalsus on aga see, et peale filmi Viru keskuse parkla poole kõndides mõtlesin ma aina Drivest. Ja liftiga üles sõites. Ja hiljem kodus enne magamaminekut. Ja mis teha, ka praegu seda arvustust kirjutades mängib mul kõrvus College lugu A Real Hero Drive soundtrackilt.

Hinnang: 9/10
Psühholoogiline magnet.

In Time (2011)

Autor: Eveli | Aeg: oktoober 31, 2011 | Kommentaarid (3)

http://www.imdb.com/title/tt1637688/

In Time jutustab maailmast, kus on ainult üks valuuta - aeg. Kui inimesed saavad 25, lõpetavad nad vananemise ja nende käel hakkab tiksuma kell, mille algsaldoks on täpselt üks aasta. Edasine on juba nende endi kätes. Rikkad elavad igavesti, vaesed peavad aga pidevalt kuidagi aega juurde teenima, et elus püsida.

Kuna minu suurimaks nõrkuseks on igasuguse ajamanipulatsiooni temaatilised filmid, siis tundus antud film väga my cup of tea olevat. Loodud ühiskond on äärmiselt põnev. Kujutage ette maailma, kus tass kohvi maksab 3 minutit ja bussisõit 2 tundi sinu eluajast. Öö luksushotelli sviidis aga aastaid...

Tahtmatult hakkasin mõtlema enda ja oma harjumuste peale. Sellises maailmas ma fundamentaalseid muutusi tegemata kaua ellu ei jääks. Olgem ausad, IRC-s idlemine ja filmide-seebikate vaatamine võrduks samaga, mis istuda taksos ja lasta taksomeetril tundide kaupa joosta. You just can't afford it.

Idee, et kõik inimesed jäävad igavesti välja nägema kui 25-aastased mängib mõnusalt filmivaataja tajuga. Justin Timberlake kehastatud peategelase 50-aastast ema mängiv Olivia Wilde on täiesti hautingly beautiful. Samas õhkub temast rahulikku graatsiat ja elutarkust. Ajul on veelgi raskem harjuda Alex Pettyferi mängitud 75-aastase Fortisega, kes näeb välja, nagu ta oleks otse Hugo Bossi reklaamist välja astunud.

Kahjuks on dialoog ja stsenaariumi põhiliin täielik ämber. Loodud maailm on fantastiline, karakterid on fantastilised, aga sisu on nii naiivse ja nõrga lähenemisega, et kogu minu eelteadmistel baseeruv õhin vajus kokku nagu valel ajal ahjust välja võetud suflee.

No kuidas saab nii hea ideega filmi kehva teostusega nii õnnetult ära rikkuda?

Ei hakka salgama, et lootsin siit saada lisa oma lemmikfilmide kogusse. No dice. Kuigi suhtun igasugustesse remake-idesse reeglina üsna skeptiliselt, loodan seekord tõsiselt, et keegi võtab selle filmi kiiremas korras ette ja meisterdab parema versiooni.

Hinnang: 6/10
Fantastiline idee, nõrk teostus.

What's Your Number? (2011)

Autor: Eveli | Aeg: oktoober 18, 2011 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt0770703/

Nunnu lugu Allyst (Anna Faris), kes on oma elu jooksul maganud 20 mehega. Ühel päeval otsustab ta inspireerituna tibiajakirja artiklist kõik oma ekspeikad üles otsida, et selgeks teha, kas mõni neist võis Mr. Right olla. Sealjuures on talle abiks karismaatiline naabripoiss Colin (Chris Evans), kes vastupidiselt Allyle ei taha pühendunud suhetest kuuldagi.

Kui paari kuu jooksul ei tule kinodesse paremat kandidaati, siis saab see film minu aasta standardseima komöödia auhinna. Puudusid roppused ja rõvedused nagu Bridesmaidsis, samas polnud tegemist täiesti ajutu ninnunännu PG-13 temaatikaga, mis kõik üle 13-aastased haigutama ajab. Kõike seda arvesse võttes oli film väga mõnus - sai samastuda, sai naerda, sai awwwwww teha ja üleüldse oli kuidagi mõnus flow, mis kihistama ja sõbrannadega kommenteerima võttis.

STOP.

Unustasin mainida, et antud filmi on mõtet vaadata ainult naistel! Tüdruk, kui sa ei taha, et su peika terve selle filmi aja sisimas nutaks, kuna temaatikad jäävad tema jaoks kaugeks, naiste loogika ajab aju horrorisse ja tegelikult tahaks ta üldse kõrvalsaalis Eliitkillereid vaadata, siis palun ära vea teda seda vaatama, eks?

Having said that, tegemist on suhteliselt hea chickflickiga. Võiksin oma pea anda selle eest, et iga saalis istuv naine hakkas oma sekspartnerite arvu filmi ajal kokku arvutama.

Esitatud hüpoteesid olid ka päris põnevad:
1. Kui sul on olnud üle 10,5 sekspartneri, siis on seda liiga palju.
2. Kui sul on olnud üle 20 sekspartneri ja ei ole nende seast leidnud õiget, siis jääd tõenäoliselt vanatüdrukuks.

Noh, millele sina nüüd mõtled, ah?

Igatahes, minu muljed olid üsnagi positiivsed. Plusspunktid veel selle eest, et Ally endiste peikade hulka kuulusid Joel McHale Communityst ja Chris Pratt Parks & Recreationist. Eraldi tooks välja ka selle, et antud filmis kõlasid ühed originaalsemad ja ilusamad pulmavanded, mida ma üle pika aja kuulnud olen.

Hinnang: 7/10
Väga eeskujulik chickflick. Mõnus!

Le Havre (2011)

Autor: Eveli | Aeg: oktoober 11, 2011 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt1508675/

Le Havre on südamlik lugu sadamalinna kingapuhastajast Marcelist (André Wilms), kes kohtub juhuse tahtel noore põgeniku Idrissaga (Blondin Miguel). Kui Marceli naine Arletty (Kati Outinen) haiglasse satub, võtab mees südameasjaks aidata väikesel poisil Londonisse ema juurde jõuda.

Pean piinlikkusega tunnistama, et ei ole oma ignorantsuses varasemalt mitte ühtegi teist Kaurismäki filmi näinud ja seetõttu ei oska kommenteerida, kui "kaurismäkilik" Le Havre oli. Kuuldavasti omajagu. Üleüldiselt istub mulle väga kergelt depressiivne tonaalsus, millel on kummaline omadus kergelt naeratama panna. Selles filmis oli see igatahes päris mõnusaks häälestatud.

Mis minu jaoks kõige olulisem oli, Le Havre pani mõistma, kui skeptiliseks ma muutunud olen. Ootasin pea iga hetk, et midagi läheb nihu või kukub läbi. Musta pilvena pea kohal rippuv impending tragedy peab ju ometigi kunagi kätte jõudma. Ja imed ju päriselt ei juhtu. Või juhtuvad? Pean üsna värskendavaks, kuidas Kaurismäki küünikutele näkku irvitab ja lõputiitriteni reaalsust ignoreerides positiivseid twiste sisse toob.

Tahaks veel kirjutada, aga Trashi kirjatükk antud filmi kohta kumiseb kuklas ja hävitab minu viimsegi püüdluse Le Havret võimalikult objektiivselt ja siiralt arvustada.

Hinnang: 6/10
Tahaks nagu kõrgema hinde panna, aga miski hoiab tagasi.

Sleeping Beauty (2011)

Autor: Eveli | Aeg: oktoober 09, 2011 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt1588398/

Uinuv kaunitar on film ülikoolitudeng Lucy-st (Emily Browning), kes kasutab mistahes erinevaid viise kooli kõrvalt raha teenimiseks. Järjekordse töökuulutuse peale kontakti võttes satub neiu tööle ettekandjana rikaste vanahärrade privaatõhtusöökidel. Ei lähe kaua, kui talle pakutakse võimalust raha teenida uinuva kaunitarina - talle manustatakse tugevatoimelist uinutit, mis viib ta terveks ööks justkui surmaunne ning samal ajal on klientidel võimalus temaga teha midaiganes, ilma et Lucy hetkegi sellest mäletaks. Kehtib ainult üks reegel - penetratsiooni ei tohi toimuda.

Režissöör Julia Leigh on loonud eksklusiivse ja üliprivaatse maailma, kus on kõige olulisem konfidentsiaalsus. Samal ajal annab ta sellest teadmisest erutunud vaatajale võimaluse näha, mis tegelikult nende suletud uste taga toimub. See on psühholoogilislt väga geniaalne ja toimiv lüke, seda enam, et vaatepilt, mis avaneb on omajagu mõnusalt šokeeriv.

Filmi peakangelanna oli vähemalt minu jaoks tõeline müsteerium. Ta on korraga tugev ja õrn, habras ja enesekindel. Mis kurat on ta motiivid nii käituda? Sellegipoolest jäin lummatult tema tegevusi ja otsuseid jälgima, sest Lucyt kehastanud Emily Browningis on juba naturaalselt olemas see miski, mis paneb mehed korduvalt Sucker Punchi vaatama ja tema pilte netist guugeldama. Julgen väita, et see miski on laialdasem kui ainult seksikas petite figuur, meelad huuled ja hüpnotiseerivad silmad. Kuigi, olgem ausad, peale Uinuva kaunitari vaatamist, kus Browning on enamik ajast alasti või üliseksikas pesus, oleksin ka mina valmis kirjutama essee teemal "Emily Browningi tagumik kui perfektsuse kehastus" või midagi analoogset.

Vaatamata suures koguses terve aja konksu otsas hoidvale eyecandyle jäi sisuline osa mind veel pikaks ajaks torkima. Režissöör laseb vaatajal filmi jooksul esitada nii palju küsimusi, kuid jätab neile vastamata. Mis ei olegi tingimata üldse halb, sest vähemalt mina sain veel pool õhtut ja järgmist hommikut antud filmi seedida ja enda jaoks tõlgendada.

Kuigi minu arvamus antud linateosest on suures osas võrdlemisi positiivne, ei saa seda öelda kinopubliku kohta, kellega koos ühes saalis viibisin. Tegemist on väga vaikse ja sisseelamist vajava filmiga ning kui minust vasakul istuva noormehe telefon helises ja paremal istuvad teismelised igasugustes vastavates kohtades kas itsitama, ahhetama või iuuuu tegema hakkasid, siis läksin ikka full horrorisse küll. Õnneks on antud film juba kinokavadest maha võetud ja kõigil huvilistel on võimalus ise dikteerida, kus ja millistel tingimustel nad seda vaatama hakkavad.

Hinnang: 7/10
Psühholoogiliselt ja füüsiliselt erutav.