Autor: Eveli
| Aeg: jaanuar 09, 2012
| Kommentaarid (1)
Eelmine postitus
Eelmise aasta viimastel päevadel tekkis tahtmine vaadata ära midagi lihtsat ja lighti. Soodne 3D hind Ekraanis, IMDb skoor 7.0, paljukiidetud animatsioon - mida veel tahta? Nii osutuski valituks Saabastega Kassi järjekordne tulemine.
Ma ei tea, kas ma hakkan nüüd animatsioonide jaoks liiga vanaks jääma või ei ole osanud seda varem tähele panna, aga kogu stsenaarium oli kuidagi väga...eluline. Teisisõnu, väikesed lapsed näevad toredat kiisufilmi, aga mina ja kaaslane saime sealt hoopis teistsuguse pildi. Film algab sellega, et Saabastega Kass on veetnud öö, vabandust väga, kena kiisupreilit rautades ja üritab hommikul vaikselt ära hiilida. Terve filmi jooksul rõhutatakse tema naistemehe (naistekõutsi?) kuulsust ja vat et kerglaseid elukombeid. Kirsiks tordil on stseen, kus põhivillain'id Jack ja Jill arutavad omavahel, kas nad on oma elus jõudnud sellisesse punkti, et hakata lapsi tegema. Võib-olla ma mõtlen üle, aga väga täiskasvanulikud alatoonid igatahes.
Muidu oli lugu üsna tore. Põhiliini oli sisse seotud Jacki ja oavarre muinasjutt ning antikangelaseks oli peategelase kõrval Humpty Dumpty. Kõik kassid olid animatsioonis võrdlemisi tõetruult kujutatud ja visuaal väga professionaalselt tehtud. 3D-d kasutati samuti osavalt ära - üldiselt vähe, aga kui prahti silma lendas, siis ikka nii tõetruult, et panin silmad instinktiivselt kinni.
Natuke on kahju, et kinos kõik seansid eestikeelse dublaažiga olid. Saabastega Kassile andis originaalis hääle Antonio Banderas ja pildi (ja Shrekide) põhjal kaldun arvama, et selline kooslus võis väga fantastiline olla. Paraku levib viimastel aastatel tendents, et ühtegi ingliskeelset seanssi kavasse ei võeta. Ilmselt on minusuguste sihtgrupp liiga väike ja ei tasu kinodele ära.
Ma ei tea, kas ma hakkan nüüd animatsioonide jaoks liiga vanaks jääma või ei ole osanud seda varem tähele panna, aga kogu stsenaarium oli kuidagi väga...eluline. Teisisõnu, väikesed lapsed näevad toredat kiisufilmi, aga mina ja kaaslane saime sealt hoopis teistsuguse pildi. Film algab sellega, et Saabastega Kass on veetnud öö, vabandust väga, kena kiisupreilit rautades ja üritab hommikul vaikselt ära hiilida. Terve filmi jooksul rõhutatakse tema naistemehe (naistekõutsi?) kuulsust ja vat et kerglaseid elukombeid. Kirsiks tordil on stseen, kus põhivillain'id Jack ja Jill arutavad omavahel, kas nad on oma elus jõudnud sellisesse punkti, et hakata lapsi tegema. Võib-olla ma mõtlen üle, aga väga täiskasvanulikud alatoonid igatahes.
Muidu oli lugu üsna tore. Põhiliini oli sisse seotud Jacki ja oavarre muinasjutt ning antikangelaseks oli peategelase kõrval Humpty Dumpty. Kõik kassid olid animatsioonis võrdlemisi tõetruult kujutatud ja visuaal väga professionaalselt tehtud. 3D-d kasutati samuti osavalt ära - üldiselt vähe, aga kui prahti silma lendas, siis ikka nii tõetruult, et panin silmad instinktiivselt kinni.
Natuke on kahju, et kinos kõik seansid eestikeelse dublaažiga olid. Saabastega Kassile andis originaalis hääle Antonio Banderas ja pildi (ja Shrekide) põhjal kaldun arvama, et selline kooslus võis väga fantastiline olla. Paraku levib viimastel aastatel tendents, et ühtegi ingliskeelset seanssi kavasse ei võeta. Ilmselt on minusuguste sihtgrupp liiga väike ja ei tasu kinodele ära.
Hinnang: 7/10
Dreamworks tõi kastanid tulest välja.
Dubleerimine on üks põhjus, miks pole eiriti tahtmist animatsioone kinos vaadata. Võib ju isegi hästi tehtud olla, aga ikkagi sooviks originaalheli.
VastaKustuta