aprill 20, 2016

HÕFF 2016: Aaaaaaaah! (2015)

Autor: | Aeg: aprill 20, 2016 | Lisa kommentaar (0)

Inglane Steven Oram on HÕFF-i külastajaid varasemalt rõõmustanud selliste filmidega nagu The Sightseers ja The Canal. Mõlemas eelmainitus näitleja rollis, Sightseersis ka stsenaristina. Aaaaaaaah!-iga sai mees toolide siltidelt juba hulgiallahindlust - seekord paneb ta kastanid tulle näitleja, stsenaristi ja režissöörina. 

Aaaaaaaah! paneb vaatajale kokku pildi, milline oleks elu siis, kui inimesed käituks ja suhtleks moodsas ühiskonnas elades kui ahvid. Pooleteise tunni jooksul ei kõneleta ainsatki sõna. Küll on helilint aga pakitud huigete, möirete, kileda kriiskamise, ühmamise ja teiste instinktiivsete ahvihäälitsustega.



Suure üllatusena on Aaaaaaaah! 180 kraadi erineva tonaalsusega mõnusa musta huumoriga vürtsitatud Sightseersist. Maalilised-müstilised loodusvaated on asendunud üheksakümnendate Lasnamäega. Võtteplatsil domineerivad nõukaaegse vibe-iga pisikesed korterid ja magalatevahelised tühermaad. Paraku ei ole siinkohal tegemist getoglamuuriga, mida võib näha Tommy Cashi muusikavideotest, vaid täiesti tavalise ja igava Lasnamäega. Kuidas ma niiviisi sellise veendumusega väita julgen? Lihtne! Sest ma ise elasin 1990 - 1994 Lasnamäel.

Ei tea, kas meenus trööstitu lapsepõlv, kuid Aaaaaaaah! on ka täpselt selline. Trööstitu. Emotsioon sõltub suuresti vaatajast - kes läheneb kerge muigega ja naudib satiirilist komponenti või langeb kurbusesse, sest umbes selline ongi õudusttekitavalt suur osa ühiskonnast. Ka need, kes oskavad tänapäeval paar sõna vahele ühmata.

Hinnang: 5/10
Siis kui ahvid hakkavad tunduma mõistlikumad kui inimahvid.


aprill 10, 2016

HÕFF 2016: In Search of the Ultra-Sex (2015)

Autor: | Aeg: aprill 10, 2016 | Lisa kommentaar (0)


Kui prantsuse režissöörid Nicolas Carlet ja Bruno Lavaine oma uusima filmi Ülima seksi otsingul traileri Youtube-is avalikustasid, siis olid reaktsioonid valdavalt umbes sellised:
Nimelt olid filmitegijad üllalt ja ennastsalgavalt läbi vaadanud tuhandeid arhiivis leiduvaid 1970 - 1990. aastate pornovideosid, lõikasid naljakaimatest ja veidraimatest kokku käesoleva filmi ja lisasid dublaaži, mis seostas kõik klipid üheks ühtseks ja üllatavalt kooskõlaliseks looks.


Planeedil Maa hoiab inimeste libiidot kontrolli all müstiline objekt nimega Ülima Seksi Maatriks, mis varastatakse ära ning moment hiljem valdab kõiki maa asukaid vastupandamatu iha. See toob kaasa kohutava toimepidevuse kriisi - kõik elutähtsad teenused ja tegevused saavad häiritud, sest inimesed pühendavad kogu oma aja seksile, hulluksajavale ja hingetuksvõtvale seksile. Maaelanike ainuke lootus on meeskond astronaute, kes jälgivad toimuvat oma kosmoselaevalt ja püüavad end hukatusse seksivat inimkonda päästa.


Mõistagi ei koonerda linateos (ja vastav treiler) kaunite virsikupepude, prinkide rindade ega erinevates jäikusastmetes peenistega. Vaataja maailma avardatakse sadade hoolikalt valitud klippidega, sealhulgas näiteks rulluisuseksi, juuksurisalongiseksi ja mänguasjaseksi valdkonnas. Isegi Inglismaa kuninganna ei pääse mitmekülgsete fantaasiate ekraniseeringust.


Ülima seksi otsingul pakub tund aega tempokat absurdihuumorit, mis meenutab kangesti eelmistel HÕFF-idel linastunud Danger 5 tegijate käekirja. Kelle tähelepanu üliveidrad seksistseenid ja muigama panev dublaaž veel sajaprotsendiliselt ei haara, saab rõõmu tunda ohtratest tänapäevastest popkultuuriviidetest. Ja kes soovib seansiks põhjalikult valmistuda, võib eeltööna ära vaadata Samurai Cop-i, mille stseenid omandavad käesolevas loos hoopis teistsuguse semantika.

Nii et saatke pereliikmed samal ajal suures saalis linastuvat Saatana Maiuspala vaatama ja tulge julgelt ülimat seksi kaema. Rõõm garanteeritud!

7/10
Pornograafiline ulmeooper oma parimas kastmes!

märts 27, 2016

Batman v Superman: Dawn of Justice (2016)

Autor: | Aeg: märts 27, 2016 | Lisa kommentaar (0)

Kust alustada? Ma soovitaks selle filmi kommunikatsiooni erialade õppekavasse. Suurepärane näide, miks on oluline kõige tähtsam informatsioon võimalikult selgelt ja esmajärjekorras esitada! Sest vastasel juhul saab sellest välja venitada pooletunnise koledasti koliseva madina, mis võinuks olla täiesti olemata. 

See aga ongi filmi põhiprobleem. Pea kõik stseenid võiksid olla täiesti olemata, sest nad on kas a) vanimad filmiklišeed või b) pinnavirvendused, mis ei lasku kunagi nii sügavale, et vaatajad emotsionaalselt sisusse siduda.

Kogu film on üks elegantne pundar küsimata küsimusi. Aga ma küsin siis ise! Selgita mulle uuesti, miks on Batman paha? Aga miks ta on nii möku võrreldes eelneva triloogiaga? Oota, mida Wonder Woman üldse üritab? Ja miks ma ei mäleta Supermani karakterist mitte midagi, mille kohta üleüldse küsimust esitada?! Miks tundub BvS nagu filler episode järgmistele "päris" filmidele...

Visuaalselt efektseid hetki leidub, aga nad on lihtsalt ilusad, ilma emotsioonita. Selliseid klippe võib ka Vimeost vaadata. Kõike eelnevat arvesse võttes on päris irooniline, et BvS juhtus olema viimase viisaastaku ainuke kinoseanss, mille eest olen maksnud täispileti hinna. Nädalavahetusel ja 3D kah, oeh. 

Hinnang: 5/10
Ja sa lähed niikuinii vaatama, sest superkangelased.

märts 21, 2016

HÕFF 2016

Autor: | Aeg: märts 21, 2016 | Lisa kommentaar (0)


Varsti-varsti, juba hästi varsti, toimub taaskord üks Eesti lahedamaid filmifestivale - HÕFF!

HÕFF-i ametlik veebilehekülg: http://2016.hoff.ee/
FB leht: https://www.facebook.com/hoffestival

Millal?

29.04.2016 - 01.05.2016 (reedest pühapäevani)

Kus?

Haapsalu Kultuurikeskuses

Mis?

Palju erinevaid õudseid ja vähemõudseid ja kohati suisa koomilisi õudus- ja fantaasiafilme!
Filmide nimekiri ja kava avaldatakse varsti. Uudiste alt saab juba natuke infot.

Mis veel?

Zombiemarss. Õhtused peod. Viktoriin. Veel jõuab õudusjuttu kirjutada. Rahvusvahelised filmikülalised, nii staarid kui tegijad. Südantsoojendav supibuffee. Ja palju muud. Loe minu eelmiste aastate muljeid: 20112012 I, 2012 II, 2013 I, 2013 II, 2014, 2015.

Kui palju maksab?

Piletiinfo on kenasti välja toodud kodulehel. Selleks aastaks on välja kuulutatud järgmised hinnad ja ajaraamid:
Üksikpilet - 4.5 EUR
Festivali sooduspass (kuni 31.03.2016) -  32 EUR Piletilevist
Festivali pass (alates 01.04.2016) - 39 EUR

Kui oled kaugeltkandimees, siis majutusi veel leidub, aga nagu ikka, on taskukohasemad ja lähemad praeguseks juba läinud. Sellegipoolest ei tasu meelt heita, küll Haapsalu jõuab veel külalisi vastu võtta! Ülevaate ja mugava broneerimisega aitab kõige paremini booking.com.

HÕFFile!

veebruar 22, 2016

Kaootiliselt Oscarifilmidest

Autor: | Aeg: veebruar 22, 2016 | Kommentaarid (3)
Aasta 2016 algas suure filminäljaga, mida püüdsin leevendada eelkõige Oscarile nomineeritud filmidega. Filme on palju, mind on vähe ning nõnda rapsisin kaootiliselt mitme kategooria vahet, vaadates kõikjalt mõned, mis esmapilgul teistest rohkem huvi pakkusid.



Tänavused filmid on rasked. Raskete stsenaariumitega, raskete teemadega. Palju verd ja vägivalda, nii füüsilist kui vaimset. Suffering is the new black.

The Revenant
The Danish Girl, Mad Max ning isegi The Martian mängivad ängistusele ja piinale. Keegi kirjutas tabavalt, et The Revenant on justkui torture porn, näidates kannatusi meelelahutuslikul eesmärgil. Kole on tõdeda, aga minu gore sensitivity on juba nii kadunud, et šokeeriv ei šokeeri, vaid tekitab kõigest ebameeldiva ja tüdimuse tunde. Ka Tarantino Hateful Eight ei ole selles valguses midagi rohkemat kui "keskmine Tarantino".

Natuke vaiksemalt ent suure valuga paistavad silma ka Creed, 45 Years ning animalemmikud Anomalisa ja When Marnie Was There. Ainult viimane neist leevendab veidi iluga, Studio Ghibli ikkagi. 

When Marnie Was There
Ka teemavalikud väsitavad. Läbivalt negatiivse alatooniga meediauudised on tekitanud juba küllastumuse. Nüüd on finantskriisid, pilastamised, sõjad, looduskatastroofid, düstoopilised ühiskonnakorraldused või lihtsalt inimese sees pulbitsev sõnulseletamatu julmus ka Oscari nimekirja kompromissitult üle võtnud. Sensatsioon ja konflikt müüvad. 

Kuid kui ma ei teaks paremini, peaksin tänavust filmikomplekti causes of PTSD awareness programmiks.

Mad Max: Fury Road
Seda värskendavamad on kergelt küünilised, kuid siiski positiivse alatooniga Joy ja Steve Jobs. Isegi Trumbo oli raskele stsenaariumile vaatama mõnusa tempoga. Heakskiitva emotsiooni eest vastutab 95%-liselt Bryan "Breaking Bad" Cranston, kes teeb lihtsalt suurepärase rolli. 

Animatsioonide kategoorias päästab Shaun The Sheep Movie, mis toob hinge nii tarvilikku ja haruldaseks osutuvat muhedust ja südamlikkust.

Joy
Olles ära vaadanud umbes pooled Oscari kategooriates kandideerivad filmid, kuulub minu süda hoopiski lühifilmile. Don Hertzfeldti World of Tomorrow on minu silmis tõeline meistriteos. Mis võlu võib küll olla justkui viieaastase püüdlikult joonistatud kriipsujukudes? Ent ometi. Terav, torkiv, liigutav, asjakohane, täpne ehk inglise keeles poignant on sõna, mis fantaasiapilti mõtestades süsteemse sihikindlusega esile kerkib.

HÕFF-i külastajatel oli õnn seda juba eelmise aasta aprillis näha, kuid ehk tekib neid võimalusi nüüd veel.  

World of Tomorrow

Igatsen filmides lootust ja rõõmu.




jaanuar 04, 2016

10 filmisoovitust

Autor: | Aeg: jaanuar 04, 2016 | Lisa kommentaar (0)
2015. aastal vaatasin kokku 75 täispikka mängufilmi ja ca 15 lühifilmi. Suurepäraseid filme sattus minu valikusse võrdlemisi vähe. Toredamaid välja noppides tuli filmisoovitusi kokku ilusa numbri jagu - täpselt 10. Neist 9 täispikka ja üks lühifilm.

Kuigi enamik on lähiaastatest, lipsas sekka mõni pärl varasemast. Hea meelega loen ka lugejate tagasisidet viimase aja lemmikutest. Jäta soovitus kommentaaridesse!

Südamlikkust ja muhedust
Flipped (2010)
Secondhand Lions (2003)
Shaun the Sheep Movie (2015)
Stiili ja silmailu
The Man from U.N.C.L.E (2015)
Düstoopiate võidukäik
Mad Max: Fury Road (2015)
Star Wars: The Force Awakens (2015)
Turbo Kid (2015)
Küpsust ja karismat
The Water Diviner (2014)
Youth (2015)
Parim lühifilm
The Gunfighter (2014)
Vaadatav ka Youtubest

november 19, 2015

Spectre (2015)

Autor: | Aeg: november 19, 2015 | Lisa kommentaar (0)


---
Sõber 1: Keegi viimast Bondi on vaatamas käinud? Kuidas on 10-palli süsteemis?
Mina: Kehv.
Sõber 1: On ka või? Misasja, ma olen täiesti vastupidist haipi kuulnud. Järelikult osa PR / turunduse kampaaniast?
Mina: Jep.
Filmifanaatik: Jäi kuidagi lahjaks niihästi Bondi-filmide kui ka muidu märulite kategoorias. Tegelastel jäi nagu julgusest puudu vms. Mõned paljastused Bondi mineviku kohta oleksid võinud ka olemata olla, ilma et filmi sisu muutunud oleks.
Mina: Mõjuvaid stseene oli vähe.
Filmifanaatik: Järgmine olgu parem täistuuridel võimas, ikkagi 25. film.
---
Sõber 2: Aga räägi parem, kuidas Bond oli.
Mina: Bond oli täielik jama. Ma olin suht pettunud.
Sõber 2: Ma olen kuulnud arvamusi seinast seina. Mis siis ei meeldinud?
---

Kui tavapäraselt mõtisklen filmiküsimuste üle sutike pikemalt ja leian ka nõrgematest filmidest mõned kirkad seigad, mida esile tõsta, siis... viimase nädala jooksul esitatud Bondi-küsimuste peale on mu huultelt silmapilkselt lipsanud välja enesekindlalt kõlav "kehv" või "jama". Üllatades vastuse kiirusega ennastki. Tõepoolest, mis siis ei meeldinud?

Spectre stsenaarium oli sama külm ja kalkuleeriv kui Craigi kehastatud Bond ise. Bond lahkub õigel ajal plahvatavast majast või uppuvast autost, veetlev tütarlaps avaldab õigel ajal armastust, isegi pahalane karjub õigel ajal shit! enne kui tema ots saabub. Film on justkui ülitäpselt juhatatud sümfoonia, kus iga viiul, trompet ja tšello teeb dirigendi käeliigutuse peale täpselt õiges taktis täpselt õigel kõrgusel välja mõõdetud heli. Mis on ühe sümfoonia puhul suurepärane ja kiitus dirigendile! Bondifilmis oleksin aga oodanud vähemalt paari kohta, kus trompetimängija alustab ootamatult soolot, löökpillimängija pillab pulga kõrvalistuvale viiulimängijale silma või tuubamängija kukub koos oma suure pilliga lavalt alla.

Ükskõik mida, mille peale saaks öelda vau, seda ma ei oodanud või sellist asja näen küll esimest korda.



Igas Bondifilmis on teatud signatuurielemendid, mida vaatajad ootavad ja naudivad. Näiteks seksikad Bondi kaaslased imetabased tehnoloogilised ulmevidinad. Lisaks väljamõeldud asjadele ootasin huviga ka Sony või mõne samaväärse product placementi, ent kummaski kategoorias ei jäänud midagi erilist silma. Võib suisa öelda, et Spectre Bondile jagati kätte vaese mehe Knight Rideri komplekt (pean siinkohal silmas autot ja kella), mida isegi Aston Martini osalus ahvatlevamaks ei teinud.

Kui aga põgusalt Bonditüdrukutel peatuda, siis jäi mulje, justkui oleks osatäitjad valinud ja valmis kirjutanud...arvutiprogramm. Programm, mis on klassifitseerinud seosed, mis ütlevad, et suure esihammaste vahega habras prantslanna võrdub seksikas; aktsendiga tumedavereline itaallanna võrdub seksikas; kui naine vajab korraga päästmist ja omab samal ajal suurt mõjuvõimu, siis on seksikas...  Kõik on ju õige, aga kuidagi juhtus see, et parimatest kavatsustest sai stereotüüpide vormimine. Mina haigutasin diskreetselt pimedas kinosaalis, aga Daniel Craig, kuidas tema kaamerate rambivalguses oma haigutusi varjas?

Ja siis veel muidugi vaene koorekaramellihäälne Sam Smith. Järjekorras pärast Adelet Bondi tunnuslugu teha. Sellist ebaõnne ei sooviks kellelegi. :)

Suvine The Man from U.N.C.L.E jättis kordades parema emotsiooni.

Hinnang: 3/10
Kui algoritmi järgimine tapab loovuse ja põnevuse. 
© Eveli filmiblogi is powered by Blogger | Author: Eveli Pung (evelipung@gmail.com) | Template designed by Josh Peterson