HÕFF 2014: Ühe hingetõmbega

Autor: Eveli | Aeg: mai 21, 2014 | Lisa kommentaar (0)

All my life I'm looking for the magic
I've been looking for the magic
Fantasize on a silly little tragic
I've been looking for the magic
In my eyes

Just selliste sõnadega algab Dwight Twilley laul "Looking for the Magic", mis juhatab sisse 2014. aasta HÕFF-i avafilmi You're Next avakaadrid. Ka mina olen jõudnud Haapsallu maagiat otsima ja nii nagu soovitab tänavune HÕFF-i slogan, reaalsusest põgenema. 

Aga kerime sutike tagasi. Auto Kultuurikeskuse taha pargitud, Rondo külalistemaja terrassilt veendutud, et Kultuurikeskus on vaid kiviviske kaugusel (ma ei tee nalja, kui Rondo terrassilt kiviga visata, siis isegi mina oma tütarlapsejõu ja kaheldava väärtusega tehnikaga saaks Kultuurikeskuse küljeseinale pihta), võib alata neljapäevane HÕFFinautlemine.

Algust tähistab traditsiooniline zombieparaad:

Mis jõudis kinosaali välja:

Mul on vist hea meel, et Kultuurikeskuse ees paraadi lõpphakkimise ja tükeldamise etenduse vaatajate seas ühtegi õige ametkonna inspektorit polnud. Keset trianglist erutatud pealtvaatajate ja kaoseteooria printsiibi alusel ringi-, otsa- ja ettejooksvate laste tihket kogumit töötavate mootorsaagidega nii lähedal nii julgeid ja nii kiireid õhukaari teha...

Mu riskijuhtimise ja ohutusmeetmete rakendamise närv hakkas kuklas õite tugevasti tuksuma. Aga eks see ongi ju HÕFFi essence - verd, võikust ja närvikõdi pakkuda!

Tänavuse HÕFF-i ajal vaatasin ära 9 filmi. Laias laastus võib need jaotada kolme kategooriasse:

Head

Keskmised

Nõrgad

Olles nüüd mõnda aega nähtud filme seedinud, tundub mulle, et hea kraami osakaal jäi tänavusel HÕFF-il nõrgapoolseks. Musta huumoriga In Order of Disappearance jättis sooja tunde sisse ning kes ei pelga kannatlikult ja tähelepanelikult vaadata, saab seda praegu ka meie kinodes nautida. Varasemalt nunnukaid tegelasi kehastanud Sharni Vinson ("Kodus ja Võõrsil", Step Up) teeb You're Nextis üllatavalt veenva ja mõnusa ettteaste. Piffil on powerit! Texase mootorsaemõrvade originaalversioonil on jätkuvalt mingi võlu, mis ei lase aegumisest ja absurdsusest end segada. Muide, kes on viimase filmi ära vaadanud, soovitan pärast läbi lugeda ka IMDb trivia selle kohta. Lood filmitegemise kaadritagustest võtavad muigama küll!

Lohutan end mõttega, et Babadook, mida mul seekord näha ei õnnestunud, olevat tõeliselt kõva sõna olnud. Just see oli film, mida hiljem kultuurimaja valgetel toolidel keerutades kõige rohkem kommenteeriti ja Facebookis / blogides järele hõigati. Arusaamatuks jääb mulle aga otsus näidata reedeses primetime slotis nn maailma halvimat filmi The Room. Leidub ju HÕFF-il ka neid külastajaid, kes pole üdini fännid, kes valivad ühe sobival ajal ja ohutu pealkirjaga (nagu näiteks The Room) filmi ja kujundavad selle põhjal arvamuse, kas tasub festivalist suuremal määral osa võtta või mitte.

There is a special hell inimese tarbeks, kes raiskas saalitäie vaatajate elust 1,5 tundi, et näidata Kõrgõzstani 6. klassi õpilaste (julge eeldus teostuse taseme põhjal) poolt tehtud videot Beyond. Just nimelt videot, sest sõrmed ei paindu kirjutama "film". Mis sai ometigi olla see üllas varjatud eesmärk antud sonimisunenägu kavasse lisada? Reklaam vahetult peale HÕFF-i alanud Kõrgõzstani filmikunsti päevadele? Antireklaam?

Kuigi tagantjärgi on jube lihtne kontoritooli mugavusest kiibitseda ja kehvemaid linateoseid mutta materdada, ei tohiks mitte alahinnata programmikoostajate panust nõnda mitmekülgse kava kokkupanekul. Nii nagu nendivad korraldajad, 10-st laekunud filmist 9 ei kõlba niikuinii vaadata ega näidata. Ja mul on rõõm, et Eestis leidub tegijaid, kes viitsivad vaeva näha, et neid 10.ndaid filme välja filtreerida ja Haapsalu õdusas festivalimeeleolus lahkesti HÕFFisõpradele serveerida.

HÕFF on jätkuvalt Eesti parim filmifestival (ja olgem ausad, sel on ju omajagu tugevaid konkurente). Aastast-aastasse suudetakse kinolinale tuua uuemat ja vanemat kraami, meinstriimi ja friigikaid, üllatada lõbusate ametlike treileritega, põneva filmiviktoriiniga (3. koht, jee!) ning palju muuga. Supibuffee, don't ever change, ma armastan sind laupäeva hommikuti!

Gravity 3D (2013)

Autor: Eveli | Aeg: märts 30, 2014 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt1454468/

Aasta oli 2005, kui mul avanes võimalus esimest korda elus Londonis IMAX kinos 3D filmi vaadata. Tegemist oli ca 40-minutilise lühidokumentaaliga astronautide elust. Näidati, kuidas nad kosmosejaamas tehnikat hooldasid, mõõdikuid jälgisid, õhus hõljusid, sõid ja muid igapäevatoiminguid tegid. Mulle jättis kustumatu mälestuse, kuidas üks astronaut viskas apelsini nullgravitatsioonis kaamera poole ja see apelsin hõljus aina lähemale ja lähemale, kuni jäi seisma napilt enne vaataja nina. Milline 3D ime!

Nüüd, 9 aastat hiljem, olen jõudnud ära vaadata juba sadu 3D filme ja klippe. Avatarist kuni Men in Black 3-ni, ebasündsas koguses animatsioone ja amatööride Youtube katsetusi. 3D on muutunud, ma ei taha öelda tavaliseks, aga...enesestmõistetavaks. Siiski, jätkuvalt leidub üksikuid ilusaid kaadreid, kus võib tunda seda maagiat, mida oskab ainult osav 3D luua. Näiteks lumesadu Hugos.

Gravity näeb välja kui LG 3D-teleri demovideo, lihtsalt sutike pikem. Mul ei ole kuidagi soovi alaväärtustada seda meeletut tehnilist tööd, mis läks maakera ja teiste kuppelvormide poleerimiseks. Ilus oli. Aga suure 3D-sõbrana olen taolise klassi ilu juba korduvalt nautida saanud ja tüüpilise sõltlase näitel, soon you need stronger drugs to get your thrills. Ilu ei koosne enam ainiti sellest, mida näed, ilu on iseloom.

Iseloomuga on Gravity-l võrdlemisi kehvad lood. Lubatakse erakordset võitlust elu pärast. Võimatut missiooni, mis vajab õnnestumiseks vaatajate kaasaelamist kuubis. Bullock ja Clooney toovad lauale oma parima. Clooney witty šarmi, Bullock oma trademark haprusvapruse. Kaastunnet ostetakse aga häbematult otsekoheselt ja odavalt - traagiliste taustalugude ja liialt mugavate nostalgiapuhangutega. Cuaron vajutab nuppu ja vaataja saab surakat. Aga mina, kangekaelne rahulolematu filmiklient, tahaks ise otsustada, millal mul hinge pitsitama hakkab.

Gravity-l on tugev esimese peigmehe kvaliteet. Silmipimestavalt ilus, lubab seiklust, jutustab emotsionaalseid lugusid, mille peale on lihtne sulada. Kuna uus kogemus on vaimustav, siis ei tahagi pinnapealsest sügavamale mõelda, saab rahumeeli olla pime puudujääkide osas. 

Aga kui oled juba veidi ilmas ringi vaadanud, siis tekib tunne, et vajad midagi enamat.

Hinnang: 6/10
Nähtud ilu, põetud valu.

Still Life (2013)

Autor: Eveli | Aeg: detsember 31, 2013 | Kommentaarid (1)

http://www.imdb.com/title/tt2395417

Still Life on 2013. aasta parim film. Ma ei mõista, miks keegi sellest ei kirjuta, miks keegi sellest ei räägi. Isegi suurimad pöffihundid vaikivad oma blogides tänavuse festivali lõpufilmi kohalt. Ma ei taha uskuda, et see film korda ei lähe, sest nagu ütleb väga tabavalt postri tagline - see on tõepoolest a rare thing.

John May (Eddie Marsan) on kohaliku linnavalitsuse ametnik, kelle ülesanne on leida omaksed neil, kes on surnud üksi oma kodus ning kelle vastu ei ole keegi huvi tundnud. John vaatab üle lahkunu kodu ja isiklikud asjad - pildid, meened, kirjad - ning püüab nende abil kontakti leida lähedastega. See on enamikel juhtudel lootusetu üritus, sest võõraks jäänud tütar või poeg ei viitsi teisest linnast isegi matusele kohale sõita.

Nii juhtubki, et John on tavapäraselt ainuke kohalviibija, kes koostab kirikuisale kõneteksti toetudes kodust leitud esemetele - kuidas lahkunu armastas oma kassi, reisis palju või kandis alati maitsekaid pärleid. Kuigi teised linnavalitsuse ametnikud suhtuvad Eddie töösse skeptilisusega ja peavad seda tarbetuks, käsitleb John iga juhtumit vankumatu austusega ning on veendunud, et äkki on siiski kuskil keegi, kes hoolib ja kes tahab tulla lahkunuga veel viimast korda hüvasti jätma.

Kui sureb mees Eddie kortermaja vastas, võtab mees endale südameasjaks välja selgitada, kus on tema lähedased ning kuidas jõudis kadunu sellisesse punkti elus. Selle teekonna käigus paneb Eddie järk-järgult kokku killud mehe elust ning leiab viimaks aja vaadata ka iseenda sisse.

Režissöör Uberto Pasolini on loonud teose, mis sünteesib väikestest asjadest kokku suure emotsiooni. Palju tähelepanu on pisikestel detailidel. Hetkega unustusse langevad tavalised monotoonsed igapäevategevused on eksimatu metronoomi taktis õige tempoga välja peetud ja kantud. Kuni mõistad, et ka neis on vaikne ilu, tähtsus, tagamõte ja alatoon. 

Still Life kogub kokku väikesed värvilised liivaterad ning kõik, kes on näinud tiibeti liivamaale, teavad millised fantastilised meistriteosed võivad valmida neid meisterlikult mustrisse sobitades. Morbiidsele iseloomule vaatamata haruldane, üdini tore ja meelisoojendav film.

Hinnang: 10/10
Minu lemmik aastast 2013.

About Time (2013)

Autor: Eveli | Aeg: oktoober 22, 2013 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt2194499

Oli ainult aja küsimus, mil keegi teeb romantilise komöödia, mis avaldab võrdselt palju muljet nii meestele kui naistele. Richard Curtis, kelle varrukas on ka Notting Hilli ja Love Actually käsikirjad, on selle filmi nüüd valmis teinud. Ja see on ilus, südamlik, mõtlemapanev, liigutav.

Soovitan.

Hinnang: 10/10
Selle sügise supernoova.

Pacific Rim 3D (2013)

Autor: Eveli | Aeg: september 18, 2013 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt1663662/

Palun andestage mu munsus, et kirjutan filmist, mida peaks ilmtingimata kinos vaatama, alles siis kui see on juba kinost läinud. Vaatamata mu töönarkomaanluse ja laiskuse püüdlustele ei raatsi ma mitte jätta Pacific Rimist kribamata. Arvestades et antud filmi peategelane Charlie Hunnam on valitud Fifty Shades of Grey meespeaosaliseks, oleks ütlemata kena teda veel korra hea sõnaga mäletada. Enne ajastut, mil härrast saab uus globaalse iharuse objekt, keda mäletatakse sajandite jagu vaid Christian Greyna.

Oh sa püha müristus, mis nauditav vaatemäng see oli! Igasugused transformerid ja muud robotimaailma parimad esindajad on mind siiamaani jätnud umbes Alaska ja Siberi kategoorias külmaks, aga jäägreid (see jurakas postril) oli äärmiselt nauditav aktsioonis vaadata. Erinevad kaadrid on 3D ja osavate makromontaažinurkadega vaatajale nii lähedale toodud, et kinosaalis olijal tekib tunne, nagu oleks ta ise pildis sees.  

Seekord jätan targu vahele kogu "möllu-oli-aga-dialoog-sakkis-nagu-ikka" jahumise. Suck it up! Keda kotib mingi dialoogi teravmeelsus või värskus, kui sul on ekraanil miljontuhat tonni terast, mis võitleb mürisevate tormilainete sees elukatega, kellele ei tahaks kaelarihma ümber panna isegi need erilised iniminstantsid, kes arvavad, et täiskasvanud tiigrit korterit pidada on okei või et mõrtsukvaal sobib koduakvaariumi osaks. Visuaalne action on see, millele kogu tähelepanu kulub ja ma isiklikult olin üsna rahul juba sellega, et kõik meespeategelased ürgselt mehelikud välja nägid. Ajaloolise tõe huvides, ei olnud mul ei sooja ega külma, kas nad rääkisid või mida nad rääkisid.

Äkki tuleb kinos mõni kordusesitus veel kunagi. Solarise ja CC Plaza helisüsteeme ja 3D-võimekust utiliseerides saab Pacific Rimist tõelise tour de force elamuse. 

Hinnang: 9/10
Vägev, lihtsalt vägev!

The Heat (2013)

Autor: Eveli | Aeg: september 03, 2013 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt2404463

See on see sama lugu, mida on aegade jooksul juba nii ära leierdatud, et kui tegemist oleks grammofoniplaadiga, siis näeks see välja nagu Tartu Apollo raamatupoe rahaalused.

Juhuse tahtel satuvad kokku kaks vastandit - pinges, korrektne, üleharitud FBI agent Ashburn (Sandra Bullock) ja lohakas, ropu suuga ning küsitavaid metoodikaid rakendav väikelinnavõmm Mullins (Melissa McCarthy). Ilmselgelt algab see ilus sõprus sügava jälestuse, progresseerub elutarkuste vahetamise ja kulmineerub kihuga teineteise elu päästa. Kui see pole mitte maailma vanim Hollywoodi muinasjutt, siis ma ei tea, mis on.

Ühesõnaga, valem on hea, järgi proovitud ja töötab. Bullock on tegija, McCarthy on tegija. Nii mõnegi nalja peale tahtsin naerda, tsiteerides kamraad Raunot, "nagu alaarenenud hüljes" ja käsi kokku plaksutada. Samas pean hoiatama, et mul on parajasti käsil ka suur armastus halbade naljade vastu, mis ei pruugi teps nii ühiskonnauniversaalne omadus olla. Filmikaaslased arvasid tagasihoidlikult, et "naljad olid lamedad, igav hakkas ja uni hakkas". Nojah...

Kui päris aus olla, siis sama palju kui tekitas too film mulle oma lollide naljadega rõõmu, tegi kurvaks ka. Bullock on tänasel päeval nii Botoxit täis pumbatud, et võiks ta otse Madame Tussaud' vahakujude muuseumisse transportida, iseennast asendama. McCarthy on aga taaskordselt nii valusalt typecastitud kellegi räpase ja ropu kehasse, et kisub juba keeruliseks tema eelmiste komöödiatega vahet teha. Vägisi tükib ligi tundmus, et keegi munadeta vend on kuskil minevikus otsustanud, et need muinasjutud ei müü, kus võiks vahelduseks hoopis McCarthy printsessirolli kehastada.

Kaua võib?!

Hinnang: 6/10
Andke meile midagi värskemat.

Q2 filmide lühikokkuvõtted

Autor: Eveli | Aeg: juuli 14, 2013 | Lisa kommentaar (0)

Fast & Furious 6 (2013) 

The Great Gatsby 3D (2013) 

 Iron Man 3 3D (2013) 

Man of Steel 3D (2013) 

Now You See Me (2013) 

Samsara (2011) 

Side Effects (2013) 

Star Trek Into Darkness 3D (2013) 

The Internship (2013) 

Tõsilugu on tegelikult see, et mitte ükski kevadel nähtud film polnud nii supervapustav kui ma lootsin seda olevat. Ja kui õhinaga oodatud filmid kisuvad kõik sinna "7/10-oli-nagu-täitsa-viisakas" või kehvemasse kategooriasse, siis kaob kirjutamislust ka nagu ära...

Aga ma ei ole veel alla andnud. Pacific Rim ja nii mõnigi teine huvipakkuv film ootavad veel vaatamist.