Autor: Eveli
| Aeg: juuli 16, 2011
| Lisa kommentaar (0)
Eelmine postitus
Eesti keeles: Harry Potter ja surma vägised: Osa 2
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1201607/
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1201607/
Ma olen sündinud heal ajal. Olles piisavalt noor ei ole ma pidanud lugema Nõukogude Liidu propagandakirjandust ning olles piisavalt vana ei ole ma Youtube ja 4chani ajastu laps, kes pole kõvakaanelist raamatut puudutadagi saanud. Õnneks olen ma täpselt piisavas vanuses, et olla Harry Potteri generatsioonis.
Olen korduvalt läbi lugenud kõik seitse raamatut ning traditsiooniliselt käinud pea kõikide filmide esilinastusel. Mäletan hästi neid emotsioone, mis tekkisid esimest korda kogu seda fantaasiamaailma kinolinalt nähes. See oli maagiline, nii otseses kui ülekantud tähenduses ning kui sulen silmad, siis hakkab ka praegu Harry Potteri tunnusmuusika peas mängima. Paraku pole kõik seeria filmid nii head olnud ning umbes viiendast tekkis tunne, et edasi läheb ainult allamäge. Surma vägiste esimest osa oli juba päris kurb vaadata - kehvad ja debiilsed naljad, kogu feeling oli kadunud ja hakkas tunduma, et viimaseid kinoversioone treitakse üsna mehhaaniliselt.
Potteri-saaga viimane film seda trendi ei jätka, vastupidi, see on fantastiliselt hea. Režissöör David Yates on kõik kaardid lauale pannud, alustades nostalgilistest flashbackidest, lõpetades vaatemängulise actioniga, mida toetas suurepärane soundtrack. 3D-efekte on kasutatud mõistlikult ja läbimõeldult ning kaameratöö on väga tasemel. Ka dialoog on väga hea - tõesti on tunda, et igal lausel, igal sõnal on kaalu. Antud osa on juba väga sünge, kuid õnneks on koos Harryga ka vaataja vanemaks saanud ning sarnaselt tegelastele valmis keerulisemate challenge-itega silmitsi seisma.
Viimase filmi vältel sain aru, kui õnnestunud on kogu Harry Potteri näitlejatearmee casting. Severus Snape, Hagrid, Weaslyde pere, paljud teised ja muidugi kõikide peategelaste osatäitjad on minu südame võitnud. Iga karakter on nii meeldejääv ja eriline ning mul on äärmiselt hea meel, et Rowlingu loodud fantaasiamaailm on ka kinolinal nii põhjalikult läbi mõeldud. Osatäitjad on lihtsalt nii sümpaatsed, et isegi Sigatüüka suurim nohik Neville Longbottom (Matthew Lewis) tundub filmis seksikam kui kõik maailma Brad Pittid ja George Clooneyd kokku ning veidra stiiliga Luna Lovegoodist (Evanna Lynch) võiks saada uus iluideaal. Potteri-filmid nihutavad taju ja õpetavad armastama ebatavalist ilu, mis on vägagi värskendav tänapäevases Megan Foxide ja January Joneside maailmas.
Viimane Harry Potteri film oli väga väärikas lõpp kogu saagale. Mul on tõsiselt hea meel, et olen sellisest maagiast osa saanud seitsme raamatu ja kaheksa filmi osas. Jääb üle ainult loota, et ühel päeval viitsivad ka minu lapsed raamatud kätte võtta või siis vähemalt filmid ära vaadata.
Olen korduvalt läbi lugenud kõik seitse raamatut ning traditsiooniliselt käinud pea kõikide filmide esilinastusel. Mäletan hästi neid emotsioone, mis tekkisid esimest korda kogu seda fantaasiamaailma kinolinalt nähes. See oli maagiline, nii otseses kui ülekantud tähenduses ning kui sulen silmad, siis hakkab ka praegu Harry Potteri tunnusmuusika peas mängima. Paraku pole kõik seeria filmid nii head olnud ning umbes viiendast tekkis tunne, et edasi läheb ainult allamäge. Surma vägiste esimest osa oli juba päris kurb vaadata - kehvad ja debiilsed naljad, kogu feeling oli kadunud ja hakkas tunduma, et viimaseid kinoversioone treitakse üsna mehhaaniliselt.
Potteri-saaga viimane film seda trendi ei jätka, vastupidi, see on fantastiliselt hea. Režissöör David Yates on kõik kaardid lauale pannud, alustades nostalgilistest flashbackidest, lõpetades vaatemängulise actioniga, mida toetas suurepärane soundtrack. 3D-efekte on kasutatud mõistlikult ja läbimõeldult ning kaameratöö on väga tasemel. Ka dialoog on väga hea - tõesti on tunda, et igal lausel, igal sõnal on kaalu. Antud osa on juba väga sünge, kuid õnneks on koos Harryga ka vaataja vanemaks saanud ning sarnaselt tegelastele valmis keerulisemate challenge-itega silmitsi seisma.
Viimase filmi vältel sain aru, kui õnnestunud on kogu Harry Potteri näitlejatearmee casting. Severus Snape, Hagrid, Weaslyde pere, paljud teised ja muidugi kõikide peategelaste osatäitjad on minu südame võitnud. Iga karakter on nii meeldejääv ja eriline ning mul on äärmiselt hea meel, et Rowlingu loodud fantaasiamaailm on ka kinolinal nii põhjalikult läbi mõeldud. Osatäitjad on lihtsalt nii sümpaatsed, et isegi Sigatüüka suurim nohik Neville Longbottom (Matthew Lewis) tundub filmis seksikam kui kõik maailma Brad Pittid ja George Clooneyd kokku ning veidra stiiliga Luna Lovegoodist (Evanna Lynch) võiks saada uus iluideaal. Potteri-filmid nihutavad taju ja õpetavad armastama ebatavalist ilu, mis on vägagi värskendav tänapäevases Megan Foxide ja January Joneside maailmas.
Viimane Harry Potteri film oli väga väärikas lõpp kogu saagale. Mul on tõsiselt hea meel, et olen sellisest maagiast osa saanud seitsme raamatu ja kaheksa filmi osas. Jääb üle ainult loota, et ühel päeval viitsivad ka minu lapsed raamatud kätte võtta või siis vähemalt filmid ära vaadata.
Hinnang: 8.5/10
Väärikas lõpp Potteri-saagale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar