detsember 31, 2011

The Artist (2011)

Autor: | Aeg: detsember 31, 2011 | Lisa kommentaar (0)

Aasta on 1927 ja vananev filmistaar George Valentin (Jean Dujardin) on teelahkmel - kas jääda truuks tummfilmidele või minna kaasa helirevolutsiooniga. Saatuse tahtel kohtub ta noore neiu Peppy Milleriga (Bérénice Bejo), kelle särav karjäär saab alguse statistirollist Valentini filmis.

Film on mustvalge ja peaaegu täielikult ilma kõneta, vaikusehetked täidab orkester. Teosel on üks läbi põhimõte - kui sa ei räägi, siis ei saa keegi aru, mida sul öelda on. Ometigi suudavad näitlejad nii palju ainult tegevuste ja näoilmetega edasi anda ning sõnu pole vajagi, et neid mõista.

The Artist on soe ja südamlik ning uus (mis ei ole tegelikult uus, eksole) harjumatu lähenemine konverteerib vaataja uudishimu kiirelt keskendunud tähelepanuks. Filmi täisväärtuslikuks nautimiseks on vajalik täielik vaikus kinosaalis ja õnneks Artise kinopublik mõistis seda.


Näitlejad teevad siin superrollid. Jean Dujardini naeratus võiks toita miljon nälgivat aafrika last, lõpetada jääliustike sulamise ja lepitada Koread. Peppy (milline fantastiliselt ilus ajastutruu nimi!) rollis säranud Bérénice Bejo oli täiesti lummavalt graatsiline. Eraldi võiks esile tõsta ka Dujardini väikese sõbra Jack Russelli terjeri Uggie, kes ei jäänud filmis temast sammugi maha. Siinkohal on võimalik tunnistada, et eksisteerib koeri, kes on paremini välja treenitud näitlema kui mõned samas ametis inimesed.

Mul on väga hea meel sellise toreda filmiga aastat lõpetada. Toetage teiegi hetkel raskustes vaevlevat aga tõsiselt mõnusat ja hubast Artise kino ja minge The Artisti vaatama!

Hinnang: 9/10
Südamlik, soe, rikastav.

Valik 2011.aasta komöödiaid

Autor: | Aeg: detsember 31, 2011 | Lisa kommentaar (0)
Kuna ma olen kolm viimast nädalat intensiivselt magistritööd kirjutanud, siis kuidagi tuleb see vaene välja väänatud aju ka maha rahustada. Mis ometigi sobiks selleks paremini kui ära vaadata mõned mõnusad komöödiad. Lõin IMDB süvendatud otsingu lahti, panin parameetriteks 2011.aasta komöödiad, millel on vähemalt 100 häält ja keskmine hinne üle 6.5. Minu kurvastuseks tuli nimekiri võrdlemisi lühike, aga üht-teist andis sealt välja valida ikka.


Terri ja 50/50 puhul on tegemist filmidega, mis on meelevaldselt komöödia žanri alla ka pandud, aga ei ole seda teps mitte. A few funny remarks and quirky situations do not a comedy make! 50/50 on küll paljukiidetud teos, mis troonib paljude filmisõprade edetabelites, aga minul jäi kahjuks selle võlu avastamata. Naeratav Joseph-Gordon Levitt leiab kindlasti tee mitme neiu südamesse ja kohmetul Anna Kendrickil on potentsiaali noormehi ära võluda, aga... Ma teeksin sellele filmile liiga, kui ütleks, et kehv oli, aga ma tõesti ootasin midagi rohkemat. Terri läks paraku täielikult tänapäeva indiede "paneme üliveidrad karakterid üliveidratesse situatsioonidesse ja bam! see peab ometigi hea film olema" kategooriasse, mis on end minu jaoks täielikult ammendanud.

Horrible Bosses ja Friends With Benefits on kõige tõupuhtamad Ameerika mainstream komöödiad. Esimes nautisin väga teravmeelset dialoogi, mis võiks antud filmi isegi aasta parimate sekka paigutada. Teine jäi natuke lahjemaks, aga peategelaste Timberlake'i ja Kunise vaheline keemia tegi natuke seest soojaks. Võit seegi.

Paul ja The Inbetweeners Movie on mõlemad kõvade reitingutega komöödiad. Esimesega oli väga kõrge kukkumine ehk teisisõnu, suured ootused ja pettumust valmistav reaalsus. Ei olnud naljakas, venis pikaks, palju tarbetuid tegelasi jne. The Inbetweeners Movie päästis päeva. Esimene komöödia, mille peale tõesti naersin palju ja kõvasti. Võrdluses analoogse sisuga Hangoveritega võidab see pika puuga. Siinkohal on ehk tarvilik hoiatada, et kindlasti pole tegemist perekomöödiaga - palju paljaid peeniseid jms. Muide, The Inbetweeners Movie-le eelnes ka kolme hooajaga seriaal, aga selle vaatamine ei ole kohustuslik, et täispikka filmi nautida.

Hinnangud:
Terri - 3/10
Paul - 4/10
Friends With Benefits - 5/10
50/50 - 6/10
Horrible Bosses - 7/10
The Inbetweeners Movie - 9/10

detsember 02, 2011

The Rum Diary (2011)

Autor: | Aeg: detsember 02, 2011 | Kommentaarid (1)


Rummipäevikus on Johnny Depp...


...ilusad autod...


...kuumad naised...


...mõned mõnusad kiiksuga kõrvaltegelased...


...paar ägedat seiklust...


...ja mõned naljad, mille peale naersin rohkem kui Obama siin pildil.


Ainuke küsimus on selles, et kui paljust kellelegi piisab, et head filmielamust saada?

Hinnang: 5/10
Nagu šokolaadijänes - näeb äge välja, aga seest on tühi.

detsember 01, 2011

Land of Oblivion (2011)

Autor: | Aeg: detsember 01, 2011 | Lisa kommentaar (0)

Minu lemmikanekdoot on umbes selline: Kuidas aru saada, et Tšernobõlis on kevad kätte jõudnud? Vastus - muru läheb siniseks ja linnud hakkavad haukuma.

On aasta 1986. Imekaunis Anja (Olga Kurylenko) ja Pjotr on armunud ning valmistuvad kogu oma elu koos veetma. 26.aprillil on nende pulmapäev. Igavene õnn on peaaegu käeulatuses, kuid järsku kutsutakse tuletõrjujast Pjotr otse peolt kustutama tulekahju lähedalasuvas tuumajaamas. See on viimane kord, kui Anja armastatud meest näeb. 10 aastat hiljem kohtume taas Anjaga Pripjati linnas, kus ta viib giidina läbi ekskursioone keelatud tsoonis.

Minu lemmik PÖFF-ilt. Ei ole just palju filme, mis oskavad nii hästi lugu jutustada. Iseasi, kui tõetruu see ajalooline pool nüüd oli, aga kõik Pripjati stseenid olid kohapeal üles võetud ning pärast filmi režissöör Michale Boganimiga kohtudes jäi mulje, et ta on põhjaliku eeltöö teinud.

Näeme mitmete inimeste lugusid. Kes kaotas abikaasa, kes sõbra, kes ei näe enam kunagi oma isa. Koduloomad, kes maha jäeti, asjad, mida ei tohtinud kaasa võtta. 10 aastat hiljem viib ekskursioon kõledasse mahajäetud linna, kus on aeg seisma jäänud. Puud on kasvanud läbi lagunenud majade, tapeedid tuhmunud. Vaikus, kõikjal on vaikus.

Eks muidugi võib norida pisiasjade kallal. Näiteks 10 aastat niiskuse käes seisnud klaver ei tohiks päris kindlasti nii hääles olla või tint peaks päikese käes selle aja peale juba ära pleekima. Aga see ei oma tähtsust. Tunnetus on hästi edasi antud ja peakangelannat kehastanud Olga Kurylenko (kes on muide ise Ukrainas sündinud ja elas Tšernobõli katastroofi ajal seal) teeb fantastilise rolli. Jään algusest lõpuni uskuma, et ta on tõesti kõik selle läbi elanud.

Olles ise sündinud 1987.aastal Nõukogude Liidus, on Tšernobõli katastroof midagi sellist, millest minu peres on rohkem kui korra räägitud. Ma ei kujuta ette, kuidas uuem generatsioon seda filmi vastu võtaks, aga julgen arvata, et tegemist on väärt vaatamisega ka neile, kelle jaoks antud teema nii tuttav ei pruugi olla.

Ma ei hakka valetama, anekdoot on jätkuvalt tapvalt naljakas. Aga...

Hinnang: 10/10
Tõestus, et ka ääretult kurba lugu on võimalik äärmiselt kaunilt jutustada.

november 30, 2011

A Separation (2011)

Autor: | Aeg: november 30, 2011 | Lisa kommentaar (0)

Nader ja Simin on abielupaar Iraanis, kellel on 11-aastane tütar Termeh. Simin soovib viia tütre läänemaailma elama, kuid Nader ei ole sellega nõus, kuna peab hoolitsema Alzheimeri tõbe põdeva isa eest. Simin palub selle peale lahutust ning kuni seda palvet ei rahuldata, asub ta elama oma ema juures. Nader peab aga hakkama saamiseks palkama kellegi isa järele valvama. Väljavalituks osutub väikese tütrega vaesuses elav Razieh, kelle mees on juba pikemat aega töötu.

Tegemist on IMDb Top 250 filmiga, mis linastus ka 15.PÖFF-i raames. Ütlen ausalt - minu arust ei olnud see nii eriline lugu midagi. Oli suisa tavaline. Mis selle aga nii palju põnevamaks teeb on ainuüksi kultuuriruumi erinevus. Iraan on siiski täiesti teine ühiskond, teistsuguste tavade ja väärtustega.

Naiste staatus ja käitumine antud ühiskonnas on läänemaailmale midagi täiesti müstilist. See, et naine peab käima kaetud peaga ja riietuma võimalikult tagasihoidlikult, on juba harjumuspäraseks saanud. Kui aga tuleb filmis stseen, kus Razieh helistab tuttavale vaimulikule, et nõu saada, kas ta tohib alla teinud vanahärral pükse vahetada või ei ole see sobilik, hakkab läänemaailma filmivaataja lõpuks veidigi aru saama, milline on naiste roll ja positsioon islami kultuuris.

Jutustatud loo jooksul jäid minu jaoks kumama kaks märksõna - austus ja ausus. Austus abikaasa vastu, austus vanemate vastu, austus emaduse vastu, austus uue elu vastu. Selle teisega on veidi keerulisem lugu. On asju, mis jäetakse rääkimata abikaasale või kohtunikule, kuid jumala ees valetada...

Siit tulebki välja suurim erinevus läänemaailma ja islami vahel. Lääne inimene ei karda mitte midagi. Ta teeb mida tahab, ei karda tagajärgi, mis pole käega katsutavad ja muutub niiviisi iseenda jumalaks. Islamiusku inimene usub jumalasse ja kardab südamest, et kui tema ees valetada, järgneb sellele kohutav ebaõnn. Terve filmi jooksul on üks läbiv idee - rääkida võid sa midaiganes, aga kui vastutad oma sõnade eest, siis vannu seda käsi Koraanil. Ja see on hetk, mil hirm on nii suur, et ei jää üle midagi muud kui olla aus.

Tunnistan oma ignorantsust ja pean nentima, et ei ole varem islamikultuuriga eriti tutvunud. Seetõttu jälgisin iga väiksematki detaili, et põnevaid kultuurierinevusi sisse ahmida. Suur elamus igal juhul.

Hinnang: 8/10
Fantastiline võimalus heita pilk islamiühiskonda.

november 29, 2011

PÖFFimuljeid vol.2

Autor: | Aeg: november 29, 2011 | Kommentaarid (2)

Beautiful Boy (2010)
http://www.imdb.com/title/tt1533013/

Ühel päeval saab abielupaar Bill ja Kate õõvastava uudise - nende poeg Sam on ülikoolis maha lasknud omajagu õpetajaid, õpilasi ja iseenda. Samal ajal kui kogu maailm nende poja hinge lahkab, keskendub antud film vanematele. Hea katsetus analüüsida tragöödiast üle saamise protsessi sellise nurga alt. Õige meeleolu loomiseks on värvid kohutavalt maha keeratud, vahepeal kiskus peaaegu mustvalgeks. Keskmiselt põnev ja keskmiselt igav korraga.

Hinnang: 6/10


Another Earth (2011)
http://www.imdb.com/title/tt1549572/

Noor neiu sõidab purjus peaga naise ja lapse surnuks ja mehe koomasse. Neli aastat hiljem otsib ta mehe üles, et asuda tehtut heastama. Filmi pealkiri, poster ja liigitus sci-fi kategooriasse on üsna eksitav - kuigi juttu tuleb ka autoõnnetusega samal päeval avastatud planeedist, on sellega seotud vaid üks pisike storyline. Puhtalt draamale häälestades on tegu isegi üsna viisaka filmiga ja olen jätkuvalt peaosalist kehastanud Brit Marling'i lummuses.

Hinnang: 7/10


R U There (2010)
http://www.imdb.com/title/tt1443518/

Täielik pettumus. Kirjelduse järgi lootsin näha midagi analoogset Ben X-le, kus videomängude maailm seguneb pärismaailmaga. Sisult oli veidi sarnane küll, kuid teostus alla igasugust arvestust. Tundub et stsenaristil oli mitu ägedat ideed (loe: klišeed), aga sujuvaks, loogiliseks ja ladusaks tervikuks voolimine on üle jõu käinud.



Hinnang: 3/10


Win Win (2011)
http://www.imdb.com/title/tt1606392/

Enamasti on ühe tubli indie-filmi edukokteiliks valusalt tavalise igapäevareaalsuse miksimine maailma kõige veidramate karakteritega, kes teevad midagi erilist ja ootamatut. Ma lähen ise jube tihti liimile sellise skeemi peale ja naudin taolisi filme vähemalt üheksal korral kümnest. Seekord jäi aga midagi kripeldama. Häirivaid karaktereid oli omajagu ja mõnel hetkel keerati veiderdamisega vinti liiga üle.

...aga tundub, et teistele meeldis. Beats me.

Hinnang: 4/10


Onna no kappa (2011)
http://www.imdb.com/title/tt1678054/

Roosa pornomuusikal (I shit you not!), mille sisuga saab tutvuda PÖFFi lehel. Ausalt, kõik inimesed, kes te lugesite seda tutvustust ja tõttasite selle peale Sõprusesse antud filmi vaatama, võite mind Facebookis sõbraks lisada (Eveli Pung). Because you're probably awesome. Lugesime kokku, 6 muusikalist numbrit ja 5 seksakti. Päris tubli tulemus. Film ise oli muidugi täiesti mõttetu absurd.


Hinnang: 5/10


Cedar Rapids (2011)
http://www.imdb.com/title/tt1477837/

Ma kujutan ette, et kui lapsed naudivad igasugu mänguasjafilme ja noored keskkoolifilme, siis see võiks eriliselt imponeerida kontoritöölistele. Eks igaühel on oma komandeeringukogemused, mõnel lõbusamad ja piinlikumad kui teistel. Cedar Rapids toob vaatajani selle värvikama variandi. Algus oli minu jaoks igav ja olin juba valmis selle filmi oma "what the fuck is this shit" sahtlisse lükkama, kuid järsku läks toredaks ja südamlikuks ja olingi müüdud.

Hinnang: 7/10

Le Havre (2011) kohta loe minu pikemat arvustust siit.

Melancholia (2011) kohta loe minu pikemat arvustust siit.

november 26, 2011

PÖFFimuljeid vol.1

Autor: | Aeg: november 26, 2011 | Kommentaarid (1)
Esimese postituse pühendan noorte- ja lastefilmide festivali Just Film programmile.


Killing Bono (2011)
http://www.imdb.com/title/tt1535101/

Robert Sheehani ja Ben Barnesi combo peaks igal nooremal naissoost filmisõbral (ja täiesti võimalik, et ka meessoo esindajatel) põlvist nõrgaks võtma. Peaaegu nii läkski. Veidi jäi häirima Sheehani ühedimensionaalsus - mul on tunne, et ta mängib igas filmis ja sarjas ühte ja sama karakterit. Lugu ise oli üsna tore, aga päris komöödiaks ma seda küll ei tituleeriks. Ilmselt olid ootused liiga suured, sest minu jaoks jäi natuke kesiseks.

Hinnang: 5/10


Cherrybomb (2009)
http://www.imdb.com/title/tt1248971/

Järgmine film, kus võib hetkel populaarset teen crushi Sheehanit näha. Tema kõrval teeb üllatavalt tugeva rollisoorituse ka Harry Potteriga kuulsust kogunud Rupert Grint. Mingit erilist stoorit ei olegi, klassikaline lugu, kuidas teismelised aina rohkem pahandust teevad. Ilus värviline film ja tugevad plusspunktid selle eest, kuidas tegelaste sisepinged ja emotsioonid kandikul vaatajani viiakse.


Hinnang: 6/10


Cherry (2010)
http://www.imdb.com/title/tt1315350/

Tänavune üllataja. Väga mõnus lugu sellest, kuidas ema ja tütar värske ülikoolitudengi oma tiiva alla võtavad. Või vastupidi. Värvikad karakterid ja südantsoojendavad igapäevaelu (ja mitte nii väga igapäevaelu) seigad köidavad tähelepanu ja vaatamata kurvale põhiliinile jätab film hea tunde, et kõik läheb hästi. Sheehani asemel hoiaksin mina noortest tõusvatest tähtedest silma peal hoopis siin peaosalist kehastanud Kyle Gallneril.

Hinnang: 8/10


Attack the Block (2011)
http://www.imdb.com/title/tt1478964/

Igasugused alien invasionid ei ole absoluutselt minu teema, kuna ma lihtsalt ei suuda kunagi mingeid lõrisevaid kombitsatega lihapuntraid või metallmonstereid tõsiselt võtta. Antud filmis peab noortekamp oma koduhoovi kaitsma hoopis mustade karvaste helendavate hammastega olevuste eest. Pean tunnistama, et sellised alienid on minu raamatus isegi üsna armsad. Kogu film on otsast lõpuni paljulubav, aga minu jaoks home run'i ei tulnud.

Hinnang: 6/10


Pingviinipoeg Lolo seiklused (1988)
http://www.imdb.com/title/tt0098259/

Südamlik lugu väiksest pingviinipojast, keda uudishimu viib silmitsi põnevate seikluste ja suurte hädaohtudega. Väiksena vaadates nutsin ärevatel hetkedel absoluutselt iga kord, aga see oli seda väärt, sest lõpp on õnnelik ja headus pääseb võidule. Ilusa moraaliga lugu - tuleb aidata ja hoolida üksteisest. Enne kui Lustakad jalakesed programmi võtta, tasub kindlasti ka Lolo ära vaadata.

Hinnang: 10/10 (no ok, natuke subjektiivne, aga ikkagi.)

Avafilmi The Twilight Saga: Breaking Dawn - Part 1 (2011) kohta loe minu pikemat arvustust siit.
© Eveli filmiblogi is powered by Blogger | Author: Eveli Pung (evelipung@gmail.com) | Template designed by Josh Peterson