Kaootiliselt Oscarifilmidest

Autor: Eveli | Aeg: veebruar 22, 2016 | Kommentaarid (3)

Aasta 2016 algas suure filminäljaga, mida püüdsin leevendada eelkõige Oscarile nomineeritud filmidega. Filme on palju, mind on vähe ning nõnda rapsisin kaootiliselt mitme kategooria vahet, vaadates kõikjalt mõned, mis esmapilgul teistest rohkem huvi pakkusid.

Tänavused filmid on rasked. Raskete stsenaariumitega, raskete teemadega. Palju verd ja vägivalda, nii füüsilist kui vaimset. Suffering is the new black.

The Revenant

The Danish Girl, Mad Max ning isegi The Martian mängivad ängistusele ja piinale. Keegi kirjutas tabavalt, et The Revenant on justkui torture porn, näidates kannatusi meelelahutuslikul eesmärgil. Kole on tõdeda, aga minu gore sensitivity on juba nii kadunud, et šokeeriv ei šokeeri, vaid tekitab kõigest ebameeldiva ja tüdimuse tunde. Ka Tarantino Hateful Eight ei ole selles valguses midagi rohkemat kui "keskmine Tarantino".

Natuke vaiksemalt ent suure valuga paistavad silma ka Creed, 45 Years ning animalemmikud Anomalisa ja When Marnie Was There. Ainult viimane neist leevendab veidi iluga, Studio Ghibli ikkagi. 

When Marnie Was There

Ka teemavalikud väsitavad. Läbivalt negatiivse alatooniga meediauudised on tekitanud juba küllastumuse. Nüüd on finantskriisid, pilastamised, sõjad, looduskatastroofid, düstoopilised ühiskonnakorraldused või lihtsalt inimese sees pulbitsev sõnulseletamatu julmus ka Oscari nimekirja kompromissitult üle võtnud. Sensatsioon ja konflikt müüvad. 

Kuid kui ma ei teaks paremini, peaksin tänavust filmikomplekti causes of PTSD awareness programmiks.

Mad Max: Fury Road

Seda värskendavamad on kergelt küünilised, kuid siiski positiivse alatooniga Joy ja Steve Jobs. Isegi Trumbo oli raskele stsenaariumile vaatama mõnusa tempoga. Heakskiitva emotsiooni eest vastutab 95%-liselt Bryan "Breaking Bad" Cranston, kes teeb lihtsalt suurepärase rolli. 

Animatsioonide kategoorias päästab Shaun The Sheep Movie, mis toob hinge nii tarvilikku ja haruldaseks osutuvat muhedust ja südamlikkust.

Joy

Olles ära vaadanud umbes pooled Oscari kategooriates kandideerivad filmid, kuulub minu süda hoopiski lühifilmile. Don Hertzfeldti World of Tomorrow on minu silmis tõeline meistriteos. Mis võlu võib küll olla justkui viieaastase püüdlikult joonistatud kriipsujukudes? Ent ometi. Terav, torkiv, liigutav, asjakohane, täpne ehk inglise keeles poignant on sõna, mis fantaasiapilti mõtestades süsteemse sihikindlusega esile kerkib.

HÕFF-i külastajatel oli õnn seda juba eelmise aasta aprillis näha, kuid ehk tekib neid võimalusi nüüd veel.  

World of Tomorrow

Igatsen filmides lootust ja rõõmu.

10 filmisoovitust

Autor: Eveli | Aeg: jaanuar 04, 2016 | Lisa kommentaar (0)

2015. aastal vaatasin kokku 75 täispikka mängufilmi ja ca 15 lühifilmi. Suurepäraseid filme sattus minu valikusse võrdlemisi vähe. Toredamaid välja noppides tuli filmisoovitusi kokku ilusa numbri jagu - täpselt 10. Neist 9 täispikka ja üks lühifilm.

Kuigi enamik on lähiaastatest, lipsas sekka mõni pärl varasemast. Hea meelega loen ka lugejate tagasisidet viimase aja lemmikutest. Jäta soovitus kommentaaridesse!

Südamlikkust ja muhedust

Flipped (2010)

Secondhand Lions (2003)

Shaun the Sheep Movie (2015)

Stiili ja silmailu

The Man from U.N.C.L.E (2015)

Düstoopiate võidukäik

Mad Max: Fury Road (2015)

Star Wars: The Force Awakens (2015)

Turbo Kid (2015)

Küpsust ja karismat

The Water Diviner (2014)

Youth (2015)

Parim lühifilm

The Gunfighter (2014)
Vaadatav ka Youtubest

Spectre (2015)

Autor: Eveli | Aeg: november 19, 2015 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt2379713

---

Sõber 1: Keegi viimast Bondi on vaatamas käinud? Kuidas on 10-palli süsteemis?

Mina: Kehv.

Sõber 1: On ka või? Misasja, ma olen täiesti vastupidist haipi kuulnud. Järelikult osa PR / turunduse kampaaniast?

Mina: Jep.

Filmifanaatik: Jäi kuidagi lahjaks niihästi Bondi-filmide kui ka muidu märulite kategoorias. Tegelastel jäi nagu julgusest puudu vms. Mõned paljastused Bondi mineviku kohta oleksid võinud ka olemata olla, ilma et filmi sisu muutunud oleks.

Mina: Mõjuvaid stseene oli vähe.

Filmifanaatik: Järgmine olgu parem täistuuridel võimas, ikkagi 25. film.

---

Sõber 2: Aga räägi parem, kuidas Bond oli.

Mina: Bond oli täielik jama. Ma olin suht pettunud.

Sõber 2: Ma olen kuulnud arvamusi seinast seina. Mis siis ei meeldinud?

---

Kui tavapäraselt mõtisklen filmiküsimuste üle sutike pikemalt ja leian ka nõrgematest filmidest mõned kirkad seigad, mida esile tõsta, siis... viimase nädala jooksul esitatud Bondi-küsimuste peale on mu huultelt silmapilkselt lipsanud välja enesekindlalt kõlav "kehv" või "jama". Üllatades vastuse kiirusega ennastki. Tõepoolest, mis siis ei meeldinud?

Spectre stsenaarium oli sama külm ja kalkuleeriv kui Craigi kehastatud Bond ise. Bond lahkub õigel ajal plahvatavast majast või uppuvast autost, veetlev tütarlaps avaldab õigel ajal armastust, isegi pahalane karjub õigel ajal shit! enne kui tema ots saabub. Film on justkui ülitäpselt juhatatud sümfoonia, kus iga viiul, trompet ja tšello teeb dirigendi käeliigutuse peale täpselt õiges taktis täpselt õigel kõrgusel välja mõõdetud heli. Mis on ühe sümfoonia puhul suurepärane ja kiitus dirigendile! Bondifilmis oleksin aga oodanud vähemalt paari kohta, kus trompetimängija alustab ootamatult soolot, löökpillimängija pillab pulga kõrvalistuvale viiulimängijale silma või tuubamängija kukub koos oma suure pilliga lavalt alla.

Ükskõik mida, mille peale saaks öelda vau, seda ma ei oodanud või sellist asja näen küll esimest korda.

Igas Bondifilmis on teatud signatuurielemendid, mida vaatajad ootavad ja naudivad. Näiteks seksikad Bondi kaaslased imetabased tehnoloogilised ulmevidinad. Lisaks väljamõeldud asjadele ootasin huviga ka Sony või mõne samaväärse product placementi, ent kummaski kategoorias ei jäänud midagi erilist silma. Võib suisa öelda, et Spectre Bondile jagati kätte vaese mehe Knight Rideri komplekt (pean siinkohal silmas autot ja kella), mida isegi Aston Martini osalus ahvatlevamaks ei teinud.

Kui aga põgusalt Bonditüdrukutel peatuda, siis jäi mulje, justkui oleks osatäitjad valinud ja valmis kirjutanud...arvutiprogramm. Programm, mis on klassifitseerinud seosed, mis ütlevad, et suure esihammaste vahega habras prantslanna võrdub seksikas; aktsendiga tumedavereline itaallanna võrdub seksikas; kui naine vajab korraga päästmist ja omab samal ajal suurt mõjuvõimu, siis on seksikas...  Kõik on ju õige, aga kuidagi juhtus see, et parimatest kavatsustest sai stereotüüpide vormimine. Mina haigutasin diskreetselt pimedas kinosaalis, aga Daniel Craig, kuidas tema kaamerate rambivalguses oma haigutusi varjas?

Ja siis veel muidugi vaene koorekaramellihäälne Sam Smith. Järjekorras pärast Adelet Bondi tunnuslugu teha. Sellist ebaõnne ei sooviks kellelegi. :)

Suvine The Man from U.N.C.L.E jättis kordades parema emotsiooni.

Hinnang: 3/10
Kui algoritmi järgimine tapab loovuse ja põnevuse. 

tARTuFF 10!

Autor: Eveli | Aeg: juuli 21, 2015 | Lisa kommentaar (0)

10. tARTuFFini on jäänud alla kahe nädala. Tänaseks on avaldatud filmide loetelu, mis tundub mulle põgusal ülevaatusel väga magus ja mitmekesine:
http://2015.tartuff.ee/filmid/

Minu suur lemmik on Edward Käärkäsi, aga uudishimu tekitasid ka mitmed uued filmid. Tahan KÕIKI näha!

Sünoptikud lubavad augusti algusest sooja ilma, tööandja lubas puhkusele ja mina luban tARTuFFil kohal olla!

Filmisoovitus

Autor: Eveli | Aeg: juuni 30, 2015 | Kommentaarid (4)

Oled lähipäevil kinno minemas, aga ei oska filmi valida? Lihtne!

Kui sulle meeldivad BMW-d...

...siis tasub vaadata Spy-d.

Aga kui sulle meeldivad Mercedes-Benzid...

...siis vaata Jurassic World-i!

Supilinna Salaselts (2015)

Autor: Eveli | Aeg: juuni 26, 2015 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt3949936

Lõbus seikluslugu neljast Tartu lapsest, kes moodustavad salaseltsi, et ühiselt lahendada erinevaid müsteeriume. Kui terve linna vallutab tõbi, mis muudab täiskasvanud lapsemeelseteks, peavad lapsed leidma vastumürgi, et õigeaegselt päästa oma vanemad, vanavanemad ja teised linnaelanikud. 

Supilinna Salaselts on mõnus kerge suvefilm, täpselt selline nagu üks meelelahutuslik lastekas olema peab. Eesmärk on üllas - ärgitada pisemaid rohkem aktiivselt väljas mängima ja mõistatusi lahendama. Peaaegu 10 aasta jagu tartlasena kõnetasid mind aga kõige rohkem kodulinnas üles võetud stseenid. Tartu on nii ilus! 

Film on Eesti oma versioon Indiana Jonesist lastega. Ja kellele ei meeldiks siis aaretejahid! Näitlejad on hoolega valitud ja muide, isegi Baruto teeb küll pisikese, aga äärmiselt südantsoojendava ja humoorika rolli. 

Supilinna tänavatel ratastega sõites, puude otsa ronides, joostes, möllates ja muid värskes õhus aktiivseid toiminguid tegevad mudilased tõid kuskilt sügavalt-sügavalt, tuhandete Youtube videote ja kassipiltide kihi alt välja unustusse vajunud mälestuse endagi lapsepõlvest. Lapsepõlvest, mis ei kulgenud ruloo taga helendavaid ekraane hüpnotiseerides. Usun, et selline pisike meenutus või müks kulub ära nii meie pisematele kui  ka suurematele.

Hinnang: 6/10
Mõnus kerge suvekas.

Eesti filmi andmebaas EFIS

Autor: Eveli | Aeg: juuni 01, 2015 | Lisa kommentaar (0)

Olen juba ammu tahtnud kirjutada Eesti filmi andmebaasist EFIS-est - www.efis.ee.

EFIS on põhjalik eesti filmide, filmitegijate, filmiasutuste ja muu filmindusega seotud info avalik andmekogu. Kuigi andmebaas on veel aktiivse täiendamise faasis, leidub seal juba märkimisväärselt palju kataloogitud filme ja muud infot, mis pakub filmientusiastidele päevadeks ja nädalateks sirvimisrõõmu.

Lemmikuna toon välja näiteks täispikkade mängufilmide kategooria. Veetsin seda läbi vaadates ja oma nähtud-nägemata filmide nimekirja koostades hea mitu tundi kvaliteetaega. Minu peal täitis andmebaas oma eesmärke kenasti - tean eesti filmidest nüüd omajagu rohkem ja soov kodumaist filmitoodangut tarbida tugevnes märgatavalt.

Seda enam oli mul rõõm, kui märkasin, et EFIS on 2015. aasta Eesti parima e-teenuse valimisel finaali jõudnud. Lõpliku valiku teeb küll žürii, kuid publiku lemmiku valimisel on võimalik kõigil Facebooki kasutajatel oma hääl anda rakenduses Eesti parim e-teenus. Minu isiklik hääl läks küll hädaabi geoinfosüsteemile GIS-112, kuid näen ka EFIS-t väga tugeva ja asjaliku e-teenusena, mis jäi juba rohkem kui aasta tagasi mulle positiivse emotsiooniga meelde. Meie oma IMDb. :)

Kuigi täna kipub andmebaas sutike aeglane olema (ilmselt konkursiga seotud suurema huvi tõttu), tasub mõnel argisemal päeval pilk peale visata ja ennast mõneks ajaks eesti filmimaailma unustada.