Comments

aprill 06, 2018

HÕFF 2018: Tigers Are Not Afraid (2017)


Mehhiko narkojõukude poolt dikteeritud sadistlik vägivald on kõigi aegade tipus. Röövimine, vägistamine, piinamine, inimkaubandus, mõrvad on toonud tänavatele korda looma sõjaväe. Kunagised meelispuhkepaigad, näiteks Acapulco, on muutunud narkosõja tandriks. Poliitikud, politsei ja ametnikud on üdini korrumpeerunud ning abi ei ole loota kuskilt. Turvalisus on luksus, mis ei ole garanteeritud kellelegi.

See ei ole horror, see on päriselu, aastal 2018.


Estrella (Paola Lara) on 10-aastane Mehhiko koolitüdruk, kelle ema kaob segastel asjaoludel. Sarnaselt paljude teiste emade, isade, õdede ja vendadega. Kuniks naabruskonda on jäänud vaid mõni üksik elav hing ja neist viimasedki autoaknast, kohvrite vahelt, hüvastijätuks lehvitavad. 

Üksi jäänud Estrella soovib, et ema tuleks tagasi ning avastab üsna pea, et mõrvatud ema vaim ongi temaga. Hirmunud tüdruk põgeneb kodust ning satub teiste hüljatud laste seltskonda, kus nooremate eest kannab hoolt südi eakaaslane El Shine (Juan Ramón López). Shine suurim soov on tappa Los Huascase jõugu ninamehed, kelle kätel on tema ja ta sõprade lähedaste veri. Lapsed on moraalselt lõhestunud, unistades korraga vägivalla eest põgenemisest ja ohtlikust kättemaksust.


Režissöör ja stsenarist Issa López, kes peaasjalikult kätt sisse töötanud romantiliste komöödiatega, on teinud siinkohal korraliku kannapöörde. Tigers Are Not Afraid on maagilise realismiga palistatud horrorina leidnud heakskiidu erinevatelt žanrifilmi festivalidelt ja koha Guillermo del Toro 2017. aasta filmide top 10-s. 

Siiski, väikesed sürreaalsed elemendid ei kõneta kaugeltki nii palju kui tõdemus, et režissöör on suutnud luua olustiku, kus igapäevareaalsus on oluliselt õõvastavam kui lapsi saatvad lagunevate laipade vaimud. Surnud tunduvad inimlikud ja inimlikkus surnud. Kohad, kuhu ealeski jalga ei tõstaks, pakuvad kõige rohkem kaitset. Ning kõige usaldusväärsema naeratuse taga peidab end kõige ületamatum jõhkrus.

Tigers Are Not Afraid eristub originaalse ja emotsionaalse lähenemisega. Tugevad lapsnäitlejad kannavad oma karakterite keerukuse vääriliselt välja ja jäävad meelde. Hirm kaob, lugu jääb.

Vahva on del Toroga nõus olla.


Hinnang: 8/10
Sünge, siiras ja sümpaatne.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

© Eveli filmiblogi is powered by Blogger | Author: Eveli Pung (evelipung@gmail.com) | Template designed by Josh Peterson