Comments

jaanuar 24, 2012

The Girl with the Dragon Tattoo (2011)

Autor: | Aeg: jaanuar 24, 2012 | Kommentaarid (1) Eelmine postitus

Fincheri lohetätoveeringuga tüdruk algab võimsate avatiitritega nagu režissööri varasematelegi töödele kohane. Sünged toonid ja luusse lõikav Karen O Immigrant Songi töötlus naelutab vaatajad esimesest hetkest tooli külge. Nõiduslik Zeppelini kaver tekitas minus sellise ülbe superioorsuse tunde, mis oli mul viimati hetkel, kui Twilightis hakkas mängima Muse-i Supermassive Black Hole. Trent Reznori ja Atticus Rossi kokku pandud soundtrack ei peta ootusi ka hiljem ja on kindlasti Fincheri filmi üks tugevamaid eeliseid rootsi versiooni ees.

Olles läbi lugenud Larssoni raamatu ning ära vaadanud Oplevi ja Fincheri versioonid, hakkan ma paratamatult neid kolme üksteisega võrdlema. Peamised arutluspunktid on triviaalselt karakterite ja sisu osas ja kõige rohkem meeli erutanud teema nii netifoorumites kui ka pärismaailmas - kumb Lisbeth Salander oli siiski parem, kas Oplevi Noomi Rapace või Fincheri Rooney Mara?

Mind ajab tohutult närvi paljude Fincheri filmi näinud + rootsi filmi postrit näinud + Larssoni raamatut heal juhul ainult raamatupoes näinud inimeste arvamus, et Rooney Mara oli tõetruum Lisbeth Salander kui Noomi Rapace. Rapace'le heidetakse ette liiga silmatorkavat välimust ja enesekindlust, mis vastandus Mara kartliku vargsi altkulmu jõllitava passiivsusega. Olles aga raamatu läbi lugenud, olen täiesti veendunud, et Rapace kuvatud Lisbeth ongi läbinisti raamatu-Lisbeth - haavatud aga hinges tugev, tohutult iseseisev, uudishimulik, otsekohene, julge. Jah, Mara kehastatud Lisbeth on tüki maad usutavam ohver, kuid raamatut lugenud teavad, kui vale on selline määratlus juba Lisbethi enda silmis. Paraku ei suutnud ma Fincheri filmi vaadates ka lahti saada tundest, et kuskil kaamera nurga taga on režissöör ise, kes vahetpidamata juhendab, kuidas Mara istuma, astuma ja olema peaks.

Blomkvisti karakteri valikus õnnestus Fincher tingimata paremini kui Oplev. Daniel Craig on vähemalt hulga usutavam karismaatilise naistemehe rollis, kuid kumbki režisöör ei suuda teda nii hästi ekraanil lahti seletada, kui teeb seda Larsson oma raamatus. Ülejäänud karakterite osas jääb minu arvamus üsna neutraalseks. Tõenäoliselt keeraks kirjanik hauas teist külge, kui näeks, kui brutaalselt on Fincher üle kirjutanud advokaat Bjurmani füüsilise välimuse, kuid teiste osatäitjate valiku osas võiks isegi kiitust avaldada.

Sisu osas hämmastab Fincher raamatu detailide järgimise täpsusega, kuid seda arusaamatumaks jääb ebaoluliste pisiasjade muutmine. Milleks on vaja raamatu punane kass vahetada hallikirjutriibulise vastu? Miks ei võinud Lisbeth olla filmis 24-aastane nagu raamatuski?

Sisu lahti mõtestamine on aga hoopiski teine maailm. Kuigi Oplevi versioon tõlgendas raamatut vabamalt, siis tema muudatused teenisid palju paremini novelli rõhuasetusi. Rootslaste versioonis esitati mõrvamüsteeriumi lahtiharutamine väga selgelt ja süstemaatiliselt, samal ajal kui Fincher loopis lihtsalt järjest fakte varrukast lauale. Samuti kasutas Oplev oma vabamaid tõlgendusi raamatu misogüünia põhiidee edasi andmiseks, samal ajal kui Fincheri antud temaatikat puudutav püüdlus esmaversiooni kõrval kehvaks jäi.

Oplevi filmil oli tohutult mõjuv kahest pingelisest stseenist koosneb kulminatsioon, millele järgnes lühike ja sobiv kokkuvõte raamatu lõpust. See on koht, kus ma enam Fincherit üldse ei mõista. Milleks oli vaja lõppu jätta pikk missionimpossible'lik stseen sellest, mis ei oma loo seisukohast praktiliselt üldse enam tähtsust ja oli raamatus pikalt lahti seletatud vaid ühe lihtsa fakti teadvustamiseks? Veelgi enam, milleks oli vaja kahe ja poole tunni jooksul üles ehitatud vapustavalt Lisbethi karakterilt kolme minutiga lääges lõpustseenis usutavus täiesti ära võtta?!

Ärge mõistke valesti, mulle meeldis ka Fincheri versioon väga. Kui kedagi üldse taaskord sellise projekti kallale lasta, siis ilmselgelt oli tema parim valik. Sellegipoolest on mul üsna kahju, et 2011.aasta uusversiooni ülemaailmne haipimine ja meediapromo algse väga tugeva lohetätoveeringuga tüdruku varjudesse pagendab.

Hinnang: 8/10
Film, mis sööbib mällu pikaks ajaks.

1 kommentaar:

  1. Mäletad, eelmine kord ütlesin, et kasuta vähem inglise keelseid väljendeid? Tubli said hakkama
    Aga anna andeks kahjuks neis on see võlu kadunud.

    VastaKustuta

© Eveli filmiblogi is powered by Blogger | Author: Eveli Pung (evelipung@gmail.com) | Template designed by Josh Peterson