Autor: Eveli
| Aeg: november 06, 2011
| Lisa kommentaar (0)
Eelmine postitus
One Day on romantiline draama parimatest sõpradest Emmast (Anne Hathaway) ja Dexterist (Jim Sturgess). Film kajastab peategelaste elu erinevate aastate jooksul ühel kindlal kuupäeval - 15.juulil, mil nad esimest korda teadlikult kohtusid. Mõnikord veedavad nad selle päeva koos, mõnikord jällegi lahus.
Võin häbita tunnistada, et olen inimene, kellele selline idee väga peale läheb. Tihtipeale sirvin oma vanu blogisid ja loen, mida olen teinud mingil kindlal kuupäeval eelmisel aastal, üle-eelmisel aastal, üle-üle-eelmisel aastal... Hea on meenutada ja imestada, kuidas üks aasta võib teisest nii väga erineda või siis vastupidi, leiad end aasta hiljem täpselt samast punktist.
Esimene pool One Day-st oli väga paljulubav. Teravmeelne dialoog, mõnus flow. Mul püsis naeratus pidevalt näol. Teine pool kippus juba veidi venima. Varasemalt oli asi minu jaoks lihtne - mida rohkem südantlõhestavat kurbust ja traagikat, seda parem film. Nüüd enam nii lihtsalt läbi ei saa. Kasvuraskustest, kaotusvalust, kaotatud armastusest või südamelähedase tegelase surmast ei piisa, et film automaatselt hea oleks. Ja samas, mind ometigi võlus see konstantne reality check, mis filmist läbi jooksis.
Hathaway ja Sturgessi omavaheline keemia on muljetavaldav. Hathaway nohiklik tagasihoidlikkus ja Sturgessi playboy attitude loovad tugeva kontrasti, kuid nad sobivad nii hästi kokku. Vaataja ei pea kordagi mõttes lisatööd tegema, veenmaks end, et tegemist on tõesti parimate sõpradega.
Kirsiks tordil olid väikesed naljad, mis olid peidetud kiire dialoogi sisse ja millest mindi peaaegu märkamatult edasi, jätmata vaatajale obvious naerupausi hetke. Aitäh! See ongi selline pisiasi, mida ma mõnikord filmilt ootan.
Võin häbita tunnistada, et olen inimene, kellele selline idee väga peale läheb. Tihtipeale sirvin oma vanu blogisid ja loen, mida olen teinud mingil kindlal kuupäeval eelmisel aastal, üle-eelmisel aastal, üle-üle-eelmisel aastal... Hea on meenutada ja imestada, kuidas üks aasta võib teisest nii väga erineda või siis vastupidi, leiad end aasta hiljem täpselt samast punktist.
Esimene pool One Day-st oli väga paljulubav. Teravmeelne dialoog, mõnus flow. Mul püsis naeratus pidevalt näol. Teine pool kippus juba veidi venima. Varasemalt oli asi minu jaoks lihtne - mida rohkem südantlõhestavat kurbust ja traagikat, seda parem film. Nüüd enam nii lihtsalt läbi ei saa. Kasvuraskustest, kaotusvalust, kaotatud armastusest või südamelähedase tegelase surmast ei piisa, et film automaatselt hea oleks. Ja samas, mind ometigi võlus see konstantne reality check, mis filmist läbi jooksis.
Hathaway ja Sturgessi omavaheline keemia on muljetavaldav. Hathaway nohiklik tagasihoidlikkus ja Sturgessi playboy attitude loovad tugeva kontrasti, kuid nad sobivad nii hästi kokku. Vaataja ei pea kordagi mõttes lisatööd tegema, veenmaks end, et tegemist on tõesti parimate sõpradega.
Kirsiks tordil olid väikesed naljad, mis olid peidetud kiire dialoogi sisse ja millest mindi peaaegu märkamatult edasi, jätmata vaatajale obvious naerupausi hetke. Aitäh! See ongi selline pisiasi, mida ma mõnikord filmilt ootan.
Hinnang: 6/10
Väga paljulubav algus, liialt pikaks venitatud lõpp.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar