Comments

juuli 06, 2011

L'arnacoeur (2010)


See on nüüd ametlik, mul on armulugu kino Artisega. Kuid kuna olen seejuures äärmiselt õnnelik, siis ei saa meid lahutada ka südametemurdja - l'arnacoeur.

L'arnacoeur (eesti k Südametemurdja) on humoorikas lugu professionaalselt võrgutajast Alexist (Romain Duris), keda saavad palgata kõik, kes tahavad mõnda soovimatut paari lahutada. Alexil on üks peamine tingimus töö vastuvõtmisel - ta ei aja lahku paare, kes on koos õnnelikud. Ühel päeval palkab rikas ärimees Alexi oma tütre Juliette (Vanessa Paradis) suhet lõhkuma. Ülesanne osutub aga üsna keeruliseks, kuna neiu pulmadeni on jäänud vaid mõned päevad, peigmees võiks oma tegudega ema Teresale konkurentsi pakkuda ja mis Alexi jaoks kõige hullem, tulevane pruut tundub oma suhtes üsnagi õnnelik olevat. Saatuse tahtel peab aga Alex töö vastu võtma ning siis lähevad asjad alles tõeliselt keeruliseks...


Ma ei ole tükil ajal nii palju naernud. Ühest küljest oli naljakas vaadata, kuidas neiud järjest Alexi võrgutuste õnge läksid, teisest küljest oli natuke facepalm ka, sest mis seal salata, ka mind oleks tõenäoliselt võimalik niiviisi ära võluda. Film oli mõnusalt tempokas ja lisaks peategelastele olid täiesti pisarateni naljakad ka Alexi kulissidetagused abistajad - tema õde ja õemees - kes kehastusid vastavalt vajadusele nii hotellitöötajateks kui ka võidusõitjateks.

Romain Duris karakter on mõnusalt mitmetahuline. Ühel hetkel on ta džentelmen, kes naeratab armsalt ja teeb kutsikakulmusid, kannab viisakaid ülikondi ja õpib naise meeleheaks tantsima. Kui projekt (loe: naine, keda on vaja võrgutada) silmapiiril ei ole, tuleb esile ka tema teine pool - mees, kes ärritub kergesti, kui keegi tema võrgutuspingutusi segama tuleb ja kes sõimab oma tugimeeskonda "kuradi ahvideks", kui juhtub midagi, millega nad arvestanud ei ole. Vanessa Paradis on aga oma spetsiifilise iluga juba äärmiselt võluv. Võib-olla on siin midagi pistmist sellega, et ta esihammaste vahele võiks kasvõi rongi koos 30 vaguniga ära mahutada.

Film saab minult hulga tunnustust ka selle eest, et üks keskseid temaatikaid oli Dirty Dancinguga seotud ning soundtrackil kõlas mitu korda üks mu absoluutseid lemmikuid, Jennifer Warnesi ja Bill Medley lugu The Time of My Life. Arvestades, et neile stseenidele oli lisatud veel omajagu situatsioonimaagiat, siis olin ma lõpuks täielikult müüdud.

Kuigi L'arnacoeur tundub nagu maailma suurim naistekas (eriti pärast Dirty Dancingu reference-i, eks), arvan et see pakub võrdselt vaatamisrõõmu mõlema soo esindajatele. Siit ka esimene võrgutusnõuanne kõigile noormeestele - vii oma neiu Südametemurdjat vaatama! Plusspunktid garanteeritud.

Hinnang: 8/10
Väga naljakas, parimad absurdinaljad.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

© Eveli filmiblogi is powered by Blogger | Author: Eveli Pung (evelipung@gmail.com) | Template designed by Josh Peterson